Izhorian ‎– Fourth Journey

Izhorian ‎– Fourth Journey
Trash Can Dance 2017
TCD 125 kassett

A:

1 Moonbeam
2 A Lucid Dream
3 25 Minutes Before Sunrise
4 Sunrise
5 Incarnation
6 Ambience
7 Don't Go Any Further
8 Grounding

B:

1 R135a1
2 Take Your Time
3 R135a2
4 Sleep Paralysis
5 R136a1
6 Elusive

Kestus 62 minutit ja 7 sekundit.
Kogus 30 tk
Kasseti hind on 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.

Aastal 2013 ilmus TCD alt Izhoriani triple-kassett "Space Trilogy", kus artisti tumemuusikaline ambient oli jagatud kassettide vahel siis nagu esimene, teine ja kolmas kosmosereis. Seetõttu ei olnud raskusi uue, aastast 2013 kuni 2017 valminud lugudega albumi nimetamisel Neljandaks reisiks. Neljas reis on aga siiski väheke erineb, sest kui esimesed kolm pakkusid tühja täheruumi külma kraapivat hingust, võõrplaneetide fauna hääli ning võõrtsivilisatsioonide mõistmatud õudu, siis on uue helikeel märgatavalt helgem. Võiks öelda, et "Fourt Journey" on kodusem, meie oma päikesesüsteemi peegeldus. Kui veelgi täpsemaks minna, siis kõlab see nagu ööpäev terraformitud Marsi pinnal, kultuuriliselt Maa tsivilisatsiooni helgema tuleviku ehitus. Aga mitte ainult, loomulikult peitub pinnase all ka midagi tumedamat, midagi arusaamatut ja õudsat. "Forth Journey" võiks seega olla nagu osa Ray Bradbury "Marsi kroonikatest", vägagi lihtne ja mõistetav Maa tsivilisatsioon, selle kolonialism, kuid samas ka varjud minevikust, marslaste endi kohalolu, nende jahe vabisemapanev puudutus. Izhoriani uue albumi materjal on laias karmimate sekkumistega kosmoseambient, kuulamise ja fantaseerimise muusika.

Meediana on kasutatud C66 loajääk läbipaistva korpusega helikassette värviprindis kleebistega ja tavalises läbipaistvas karbis. Kaaneprint on kahepoolne värviline ning 160 grammisel paberil. . Kassett on limiteeritud ning käsitsi nummerdatud 30-le eksemplarile.

Shadow Of The Hawk

Shadow Of The Hawk - George McCowan, Daryl Duke 1976

Indiaanifilm musta maagiaga. Vana medicine man läheb suurlinna, et paluda oma linnastunud pojapoja abi kurja nõiaga võitlemisel, kuna poiss kannab eneses kõiki märke tulevasest šamaanist ning vana mehe jõud üksinda kurjamist üle ei käi. Aega noormehele muidugi õpetust jagada ei ole, seetõttu tehakse üks nobe hingede transformatsioon ning noorusjõu ning salateadmistega varustatud uus šamaan võib võitlusse asuda. Kanada väikeseeelarveline kinolugu, natuke horrorit, natuke romantikat ning paar päris head võlukunstiga võitluse momenti, viimastest eriti meeldejääv oli maagilise müüri ehitamine maanteele. 3/5

Surnute hinged naist ahistamas.

Mars et Avril

Mars et Avril - Martin Villeneuve 2012

Asusin siis minagi ulmefilmi vaatama, kõik ju seda teevad kogu aeg ja muud juttu polegi kui uus sci-fi film ja uus sci-fi film. Vaese inimesena ei olnud mul koorekihi "Europa Report´i" kusagilt võtta ja seetõttu pidin prolede ulmega end toitma ning arusaadavalt ei olnud see pooltki nii toitav. Prantslased kaamera juures on juba halb iseenesest ja ega need kanada prantslased, paari erandiga, just paremad ole, kuid üht-teist on ikka anglo-saksi naabritelt õppinud ning täeielikuks ajaraiskamiseks seda digisäras lugu pidada ei saaks. Idee teha inimeste järgi, võttes arvesse kõiki isiku iseloomu eripärasid, unikaalseid muusikariistu, oli minu arust ääretult nokkel ja samuti jättis poealiskaudsusest hoolimata sümpaatse mulje romantiline pool. Ja muidugi oli veel filmis mu lemmik french-canadian Robert Lepage, kelle näident on hetkel ühe kohaliku teatri kavas ning siin tuleb esile käesoleva kinoloo unikaalsus. Nimelt on filmis Robert Lepage´il päris korralik kõrvalosa aeg, no nii 12-15 minti ikka ekraanil, kuid näitleja ise luges sisse vaid teksti ning ajanappusest jäid võtted tegemata, kuid filmis näeme teda ikka - keha mängib dublant ning pea on ulmeliselt sobiva maitseka 3D graafikaga. 2,5/5

Nii lahendati paarikümne foto abil näitleja näo puudumine.

Quilombo

Quilombo - Carlos Diegues

Brasiilia 17. sajand. Põgenenud orjad suunduvad mägedesse, et ühineda seal redutavate saatusekaaslastega. Niinimetatud orjade vabariigi Palmares´i juht, elatanud nõid, kroonib ennustusele toetudes ühe südi orja kuningaks ning viimane suudabki aastaid kommuuni kaitsta, kasvataa ning õitsvana hoida, sest portugalil on käsil sõda hollandiga ning üks orjade enklaav ei ole prioriteediks. Aastaid hiljem aga olukord muutub ning kohalike maaomanike, kes ihkavad nii orja kui nende hõivatud maaalasid, eestvedamisel alustatakse sõda Palmares´i "riigi" vastu. Kogu see ajalooline taust oli minu jaoks väga huvitav, kuigi film ise kannatas kohati liiga tugevalt keskpärase produktsiooni ning hipilike lähenemiste tõttu, et justkui tore kommuunike kus kõik elavad rahus ja harmoonias, kannavad kirevaid lillekleite ning erinevad hõimud kannavad justkui erinevate tänavagängide stiilis eristuvaid näomaalinguid ning rõivaid. Viimane ei sobinud minu arust siia, seda enam, et 17. sajandi orjade puhul peaks olema üks hirmus kultuuride ja keelte baabel ja mitte nii selgepiiriline külade kaupa klassifitseerumine, kuid samas kogu linaloo tonaalsuse taustal, oli see väike gängiviide isegi kakspidine - veider, aga samas ka värske.Huvitav oli veel see, et Palmares´isse ei põgenenud mitte vaid suhkrurooistanduste orjad, vaid sinna võeti vastu ka kõik soovi avaldanud valged sisserändajad ning kohalike indiaanihõimude liikmed. Selline omapärane infopala brasiilia ajaloost, sisult lihtne, pildilt liiga stiliseeritud, aga teabe poolest igati kompu koloniaalsõdade kuva. 3,5/5

Sõdalaskuningas.

No Such Thing

No Such Thing - Hal Hartley 2001

Petukas! Tegelikult see ei olegi Hal Hartley film, sest siin ei mängi Martin Donovan ja nagu teada mängib ta igas Hal Hartley linaloos. Nii, et petukas! Aga mitte vaid Martin Donovan´i puudumine ei ole filmi nõrkuseks, vaid korraliku stoori puudumine. Võib ju trallitada, et natuke fantasy, näpuotsaga vaimukas, Friðrik Þór Friðriksson´i puudutus samuti sees ning veel see ahvatlev indie-label, aga kui ikka vaatad filmi ära ja ükski emotsioon sinu sees enesest märku ei anna, siis ole nende ahvatlevate märkidega midagi peale hakata. Munatu värk. 1,5/5

Two Rabbits

2 Coelhos - Afonso Poyart 2012

Nuxx on spetsialist antud teemal ja võib kohe välja laduda kolm žanrinimetust filmile mis segab hustler-komöödiat krimithrilleriga, aga mina ei tea ühtegi ja ütlen lihtsalt, et see brasiilia põnevik oli "Lock, Stock and Two Smoking Barrels" tüüpi kinolugu kriminaalidest, kes üksteisel nahka üle kõrvade püüdsid tirida. Analoogsed briti filmid enam pinget pakkudaei suuda, kuid brasiilia suguvend oli selline täitsa muhe vaatamine. Koomilised karakterid, nipikas montaaž, vahele animeeritud lõike või teispildis flashbacké ning ka stoori selline kaasa haarav oma suhete ja kelmustesasipuntras, mida siis lõpuni välja pidevalt lahti harutati. Meelelahutuseks kõlbas see pulp-põnevik küll. 3,5/5

Boca

Boca do Lixo - Flavio Frederico 2010

Eks see juhtu nii olema, et kui kriminaal kirjutab autobiograafilise romaani, siis ajab enese isiku ümber rohkem vahtu üles kui tarvis, kas siis kujutab ennast suurema kõrilõikajana kui ta tegelikult oli või vastupidi - püüab jätta endast paipoisi muljet, kes kordasaadetud kuritegudega justkui mingit seost ei omagi. Käesolevas linaloos mis valminud päti memuaaridele põhinevalt, tundus liialdustena seksisõltlasest peategelase hiigelsuur menu naiste hulgas, no ja eks natukle imeliku mulje jättis ka see linnaosa kuritegeliku kuninga roll. Vägagi keskpärane põnevik ühe mehe tõusust ja langusest kuuekümnendate São Paulos, saatjateks, nagu ikka, rellvad, narkootikumid ning hoorad. Viimased olid filmi plussiks, sest nende pidev emalik ja kamraadlik hoolitsus äpuliku pimp´i eest sisaldas mitmeid humoorikaid ning sümpaatseid hetki. 2/5

Brasiilia krimka ajast enne favela palavikku.

Kidnapping - Sequestro

Sequestro - Jorge W. Atalla 2009

Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel lõppesid ka rahasüstid ülemaailsetele kommunistlikele liikumistele ning mitmed vasakpoolsed rakukesed läksid oma organisatsiooni toetamise pärast kuritegelikule teele. Valitsused ladina-ameerikas pidasid paremaks neid poliitaktiviste pista vanglatesse tavaliste kriminaalide hulka, et viimased meestest punase nii otseses kui kaudses tähenduses välja peksaksid, kuid läks hoopis vastupidi - terve vangla kuulas poliitiliste inimröövidega käe valgeks saanud mehi uute teadmiste janus ning varsti lahvatas kogu regioonis inimröövide laine. Kommarid küll vabandasid ennast, et nemad tegid asju õieti ja ausalt, käitusid röövitutega härrasmehelikult, samas kui õpipoisid peksid, vägistasid ning lõikusid ohvritele omastele saatmiseks kehaosi, kuid kogu idee kiirelt rikastuda ning teadmistepagas operatsioonide läbi viimiseks tuli just nende meeste käest. Sõna levis ja inimrööviga hakkasid katsetama peale retsidivistide ka tavalised pisipätid ning kitsikusse aetud inimesed - suhteliselt hõlbus rahateenimisviis levis kulutulena.

Käesolev dokumentaalfilm jagas infot möödaniku kohta ja intervjueeris nii ohvreid, politseinikke kui kurjategijaid, kuid valdavalt näitas Sao Paulo inimroovide vastase eriüksuse igapäevatööd. Filmi põhjaks oli ühe pereisa röövimise lugu, aga vahele mahtus veel viis-kuus jälitust ning erioperatsiooni ohvrite vabastamiseks. Tõsine politseitöö situatsioonis kus kahtlusaluseid on slummidetäied ning ohvri otsimine äärelinna hurtsikutekülast või kehvikutemajadest võrdub lootusega leida nõela heinakuhjast. Mitmed traagilised ja julmad lood, aga ka südant soojendavaid õnnestumisi ning pisarat silma toovaid pereda taasühinemisi. Mitme külje alt olukorda kuvav dokumentaal informatiivne põnevusdokumentaal inimröövidest Brasiilias. 4,5/5

Värskendav oli näha ka brasiilia politseinikke kes korrupeerunult pättidega kokku ei mängi, vaid südamega oma tööd võtavad.

Twitch City

Twitch City - Bruce McDonald 1998

Kaks meest kolmetoalises korteris. Sisse kolib ka ühe jorsi girlfriend, kuid saatus seab nõnda, et tüüp ise satub samal päeval vanglasse ning nii jääb pidevalt telekat vahtiv Curtis kauni õrna Hope´iga korterisse kahekesi. Curtis kamandab vaese neiu seinakappi magama ning asub otsima uut üürilist vabaks jäänud tuppa, sest ega saa lasta ju võimalusel raha teenida, tuulde minna. Ja nii otsitakse läbi seriaali pidevalt uusi üürilisi, kes tavaliselt episoodi lõpus korterinaabrite veidrustest kohkununa jalga lasevad, lähenetakse üksteuisele romantilis-nunnult ning vahitakse pidevalt televiisorist kohalikku Jerry Springer tüüpi totrat teleshow´d. Slackerite elu kanada moodi - koomiline ja armas.

See seriaal on minu jaoks justkui unistuse täitumine. Esiteks on selle loonud ning mängib seal peaosa minu kõige lemmikum inimene maamunal, ehk kanada töökaim kodanik Don McKellar. Mees on enese jaoks kirjutanud karakteri, kellega minul on kerge samastuda, sest armastan ju ise samuti kogu vaba aja kodus nelja seina vahel veeta ning tunnen ebamugavalt kui pean kodunt lahkuma. Tõsi küll, ma ei vaata absoluutselt TV-d, viimati vist pool aastat tagasi AK-d, aga DVD-d hüppavad pidevalt mängijasse ning konsool on juhtmega taga. Samuti mängib seal nunnude neidude edetabeli tipus trooniv Molly Parker, kanada väikest filmi ilmestanud Callum Keith Rennie, Daniel MacIvor, Bruce McCulloch, Tracy Wright ja Valerie Buhagiar. Lavastajatoolis Bruce McDonald, ehk siis põhimõtteliselt kamp üksteist juba kümmekond aastat tundvaid sõpru kes kõik koostööd tehes ja üksteise projektides osaledes on vahtralehemaa indiekino alustaladeks muutunud.

Seriaal on laias laastus satiir televisiooni pihta, temaatilised viited ja naljad jooksevad järjest läbi ning mõned episoodid on vaid televeidrustele või nende nautimisviisidele üles ehitatud. Lisaks tõeliselt südamlikku armuafääride dramedy´t ning näpuotsaga ka seda klassikalist slackerihuumorit, ehk siis venitamisi, uimerdamisi ning käega löömisi situatsioonides mis vajaksid elu haaramist. Galerii värvikaid kõrvaltegelasi oma kiiksudega ning kogu seriaali läbivaid detaile, nagu näiteks üks telkust tulev horrorfilm või narkootikumidega vürtsitatud küpsised, mida ikka ja jälle korterist kusagilt kapi või voodi alt leitakse, kuigi pakid nendega said juba teise episoodi lõpuks ära söödud. Super hea seriaal, aga eks minu puhul tuleb arvesse võtta ka seda, et mul oli kümmekond aastat tagasi väike ühepoolne armuafäär Molly Parkeriga ning siiani kestev sõprus kõigi projektis osalenutega. 5/5

Kõik minu lemmikud ühes seriaalis! Jeeee!