Antarctica

Nankyoku monogatari - Koreyoshi Kurahara 1983

1958. Esimene Jaapani ekspeditsioon Antarktikas saab neile vahetust toonud laevalt käsu pardale tõusta, jättes neid ustavalt teeninud kelgukoerad kuni mõne päeva pärast maabuva teise ekspeditsiooni hoolde. Koerahooldajad kontrollivad üle koerte kinnitusrihmad ning ketid ja lähevad järgi saadetud väikelennukiga jäälõhkujale. Ilm aga ühe halveneb ja halveneb ning lõpuks võetakse vastu otsus naasta kodusadamasse ja kogu teine ekspedititsioon ära jätta. Otsus tähendab ühtlasi seda, et jaapanlaste baasi kinni köidetud kelgukoerad jäetakse saatuse meelevalda ning laeva kapten keeldub isegi autoriseerimast ühte tagasilendu, et koerajuht saaks oma ustavad kaaslased mürgitada, selle asemel, et neid lihtsalt jääle surnuks nälgima jätta. Mis edasi toimuma hakkas oli üsna uskumatu ning kui võtta arvesse veel, et põhineb tõestisündinud lool, siis ei ole ka ime, et Hokkaidol aretatud sahhalini huskide üle jaapanlased sellist uhkust tunnevad. Ega siin muidugi spoilerdamata suurt edasi rääkida saa ja seetõttu ütlen vaid, et tegu hea helitaustaga südamliku ja ääretult traagilise looduse ja loomafilmiga, mille miinuseks on vaid mõned kohmakad stuudiovõtted ning jaapani loomafilmidele liiga omane narraatortekst. Ilma viimaseta oleks linalugu minu arust veelgi mõjusam olnud. Aga teile soovitan peale filmi vaatamist netist veel koerte saatuse kohta lisaks lugeda. 4/5

Esimene ekspeditsioon oma koertega.

The Last Mountain

The Last Mountain - Bill Haney 2011

Appalachia mäetippe võetakse maha, et kihtide kaupa leiduvat kivisütt avatud kaevandamisega kätte saada. Kivisüsi välja ja muu praht alla orgudesse, kus pinnases leiduvad raskemetallid ning keemilised ühendid rikuvad loodust ja mürgitavad joogivett nii, et risk vähki haigestuda on kasvanud mitmekordseks. Lisaks veel vaade, sest rohetavate mäetippude asemel on nüüd Lääne-Virginias vaid pealt tasased mulla ja kivikuhilad. Palju juttu loodussäästlikusest, kaevandusfirmade omavolist ja korruptsioonist osariigi kui ka valitsuse tasemel. Silma jäi eriti aga selline lugu, et oma töökoha kaotuse üle südant vaevavatele maineritele seletasid looduskaitsjad pidevalt, et mitte nemad ei jäta vaeseid mehi ametist ilma, vaid seda teeb kaevanduskompanii. Ja see tehti ka kenasti graafikutega selgeks aga...

Aga kivisöe kui elektritootmise algallika alternatiiviks pakuti vaid tuulegeneraatoreid ning nende püstitamine kui söe väljavahetus alternatiiv, jätab ju kaevurid nagunii töötuks. Ma saan aru, et oleks siis välja pakutud vanakooli tunnelites söe kaevandamine kui avakaevanduse väljavahetaja ning siis säiliksid mainerite töökohad, aga see ei tulnud isegi jutuks. Kivisöest saadud elektri asemel tuuleenergia, aga seda nii, et kivisütt kaevandavate mainerite töö jätkuks? Absurd! Rääkisid mis rääkisid, ikka tahavad rohelised lõpuks osariigi töö number 1 ära kaotada. 3,5/5

Kodukandiaktivistil Maria Gunnoe´l tuleb pisar silmanurka.

Waterwalker

Waterwalker - Bill Mason 1984

Paddle to the Sea meeldis mulle kohe väga, aga kui seal pani looduskaitsjast lavastaja Bill Mason jõge mööda allavoolu ujuma puust voolitud mängukanuu ja filmis pikka teekonda, siis seekord istus mees ise paadis. Reis muidugi oli sama. No kas just mööda sama jõge, ei tea ja netist uurima ei hakka, igal juhul grislikarude, koskede ning ürgmetsade järgi ma küll öelda ei osanud, aga vabalt võis ka olla. Igal juhul oli aga reis sarnane, kulges läbi Kanada ja kandis eneses ülistust loodusele ning samas loomulikult muret selle käekäigu pärast. Mees, kanuu ja loodus. Selline tsill roheline mõningase lavastusega dokumentaalfilm. 3/5

Shaman

Chamane - Bartabas 1996

Filmi esimestel sekunditel näita vargatätoveeringuid mis kohe kuidagi ei saaks ühe GULAG´i filmiga kokku sobida, sest liiga peen töö, juba pardlist tehtud masinat nõudnud toksimine aga mitte saapatallast põletatud tindi naha alla surumine. Paarkümmend minutit hiljem ilmus nähtavale helikopter ning taipasin, et tegu ei olegi Stalini aegsete vangilaagritega, vaid üht hoopis hilisemat põgenemist kujutava linalooga. Kõik paigutus kenasti oma kohale. Elu Venemaal lihtsalt ei ole aastakümnetega nii palju muutunud ning hiljem kui peategelane satud Siberi väikelinna, tuleb see veel eriti esile. Kõik on samamoodi hall nagu viiekümnendatel - lagunenud majad, riiakad purjus inimesed, kirsad-vatijoped ning järjekorrad. Nagu toimumisajaga vääratades, nii läksin alt ka sisu ette aimates. Tegu ei olnud lõpuks mitte järjekordase vanglastpõgenemisest pajatava looga, vaid hoopis looduse ja inimese harmooniat ülistava jutustusega. Selline sega Baturini "Karu südamest", Londoni Klondika´i juttudest ja Kurosawa Dersu Uzala´st, viimast meenutas isegi napi ekraaniaja saanud jakuudi shamaan Anatoli, vaid tema suust tulev pomin: "Kapitan, kapitan..." jäi puudu täielikust koopiast. Mees, hobune ja lõputu taiga. Pidev rännak lumistel väljadel, aeg ajalt esile kerkivad ohud või õnnestumised. Kohalik loodus ning inimesed, atmosfääriline külmatardumus, maagilised paitused ja hea helitaust. Kõige rohkem kiitust väärib aga filmi lõpp, vähemalt mind positiivselt üllatanud peategelase valik. Tegelikult ka ainuvõimalik ja loogiline, sest lõppude lõpuks võis tema lagendike kutsumust seada paralleeli ka Nõukogude reaalsusega ning viimase poolt tulevikus pakutava kurva stsenaariumiga. Tugev seiklus-draama. 4/5

Mees ja hobune keset jäävälja.

Old Man and the Moose - Vanamees ja põder

Vanamees ja põder - Joosep Matjus 2009

Loomad elagu loomade elu ja inimesed inimeste! Mulle kohe üldse ei meeldi sedalaadi tegelased nagu näiteks Dian Fossey kes seadis mägigorillad surmaohtu või Timothy Treadwell kes seadis ohtu nii grislikarud kui iseennast ja sellest lähtuvalt ei jagu minus ka sümpaatiat kohaliku mehe Harri Põldsami vastu kes käib luhal põtradega sinasõprust loomas. Mees proovib küll põdrale enesest kui teisest põdrast jätta, kuid kas mitte ei alahinnata väärika metslooma aru ning pigem harjutatakse metslooma inimese lähedust taluma? See aga omakorda võib viia põdrad tulevikus täbarasse olukorda. Dokfilm oli küll kaunis looduskuva ning kena oli põdrapulle ja lehmi välul jooksmas näha, kuid minule jäi selgusetuks teose eesmärk, sest ei avanud see korralikult põdrameest ega andnud piisavalt teavet tema lemmikloomade kohta. Puudus isiklik intiimne lähenemine ja puudus teaberikas taust. Paari lausega tutvustati nii taati kui põtru aga sellest jäi väheks ning lõpuks ei ei pea ma ju vaimustusest ahhetama kui üks mööda metsi hulkuv vanemees on võimeline avaral väljal põdrale 30 meetri kaugusele minema ilma looma oma kohalolekuga eemale peletamata. Eks kellegi jaoks ole kunst seegi, minule tundus lihtsalt loomade narritamise ja ebavajaliku häirimisena. No kas neil metsa isandail on sellist pealtvaatajat pulmamängude ajaks vaja? Vaevalt. 3/5

Harri Põldsam on hüljanud oma Looja ning asunud kummardama Kuldset Põtra.

The Cove

The Cove - Louie Psihoyos 2009

Tänud lähevad Rada7 maf´i nimelisele kasutajale kes seda filmi soovitas, sest vaevalt muidu pilk nii kiiresti sellele dokile langenud oleks. Sellel aastal ma ei viitsinud PÖFF´i kava eriti lähedalt uurida ning tavalise iga filmi kohta käiva reklaampostituse läbilugemise asemel, uurisin vaid mida head on kirjutatud juba tuttavate pealkirjade taha. Vene filme uurisin väheke lähemalt aga ülejäänud jäid lahti klikkamata. Seega oli selline soovitus väga teretulnud, eriti veel kui see tuleb tavalise kinokülastaja suust ning mitte kinno meelitavat otstarvet täitva ülistuslauluna. Palju seletama ei hakka, mainin lihtsalt ära ammu teada tõe, et jaapanlased on kohe peale britte maailma kõige munnim rahvus kes Teisest Maailmasõjast sisse jäänud frustratsioone elavad välja delfiinide ja vaalade peal. Vägistavad, piinavad ning lõpuks tapavad neid süütuid olevusi, olles enne delfiinidele valetanud ning nad purupaljaks röövinud. Surnud delfiinide korjuseid pilastatakse paari eriti perversse kaluri poolt veel korduvalt ning tassitakse siis lihuniku juurde kes niuh-nauh lõikab maitsvad delfiinifileed mida kohalikele lastele peale kehalise kasvatuse tundi jõusöögina sisse surutakse. Spiooniloona tunduv dokumentaalpõnevik näitas hakkajate vaalakallistajate jõuku kes varjatud kaameratega üritasid Taijii linna lähedasel kinnisel rannal seda peredastiat linti saada, paljastada kogu maailmale kui efektiivselt toimub maailma kõige mürgisemate kahjurite hävitamine. Hingeminev ja põnev dokumentaal mille aisaks miinuseks oli liiga heroiline ja pealetükkiv soundtrack. Mis aga delfiinilihasse puutub, siis tellisin sõbra kaudu Jaapanist tüki maitsmiseks, mis ma muidu neid kalureid hurjutan, järsku on tegu nii hõrgu söögiga, et lähen ise järgmise aasta sügispüügihooajal kohale ning löön paar delfiini harpuuni otsa ja toon paar tükki kaasa, et kohalik Meremaailm püsti panna. Selline delfiinide pullitamist pakkuv atraktsioon paneks ju isegi MaSu ajal kinni nõelutud rahakotisuu avanema. 4,5/5

Hälvikust japs meelitamas noort delfiini keedetud miniviineriga.

The Man Who Planted Trees DVD Box Set - Nine Animated Classics by Frederic Back

Abracadabra - Frédéric Back 1970
Inon - The Conquest of Fire: Algonquin Legend - Frédéric Back 1972
The Creation of Birds - Frédéric Back 1972
Illusion - Frédéric Back 1975
Taratata - Frédéric Back
Tout rien - All Nothing - Frédéric Back 1980
Crac - Frédéric Back 1981
L'Homme qui plantait des arbres - The Man Who Planted Trees - Frédéric Back 1987
Le Fleuve aux grandes eaux - The Mighty River - Frédéric Back 1993


Karbile nime andnud animatsiooni The Man Who Planted Trees vaatasin ja arvustasin ära juba üle aasta tagasi, nüüd sai siis nädala jooksul vaikselt ka ülejäänud kanada meistri animatsioonid ära vaadatud, neljandal diskil oleva dokumentaalfilmiga aga käitusin julmi võtteid kasutades, kerisin esile vaid varasematest animeeritud filmidest pärit lõike mida muudel diskidel näha ei saanud ja jätsin härra pajatused tähelepanuta. Frédéric Back´i kõikide animatsiooni ühiseks nimetajaks on hool ümbritseva looduse ja inimkonna humaanse arengu pärast. Tugevale loodussäästlikule sõnumile sekundeerib kaunis pastelne joonistus, mõlemad koos aga kihutavad fantaasiatiivul vahetades pidevalt värvi ja vormi. Klassikaline kaunis animatsioon peale mille vaatamist soovid olla parem inimene kui seda varem olid. Südamlik, lähedane ja lihtsalt ilus. 4,5/5

Frédéric Back intervjuud andmas.

The Evil Spirit of Yambui - Злой дух Ямбуя

Zloy dukh Yambuya - Boris Buneyev 1977

Seekord ma kohe tundsin, et osakese filmi võlust annab juurde nõukogude kino pakutav nostalgianüke. Tulid meelde need ohtrad hilisõhtud kui koos vanaemaga kuuma moositeed lürpides sai vaadatud kõik Ostankino ööfilmid, olid need siis fritsudele säru tegevad sõjalood, tagasihoidliku sotsaalkriitikaga olmedraamad või lõõritas Mironov koos kenade neidudega, kõik filmid sai ära vaadatud ja eal ei mindud varem magama kui programmi lõpusignaal kõlas. Just selliseid mälestusi kiskus Jambui üles ja, et asi veel ehedam tunduks, valisin menüüst dolbi digitaalide asemel audioreaks originaal-mono. Vanakooli värk.Taigas kaardistamas viibiv ekskursioon on oma retke lõpetamas ning pakib läheneva talve ees asju, valmistudes selleks aastaks läbipääsmatuks muutuvast paikkonnast lahkuma. Ekpeditsiooni juht kuuleb aga kahest müstilisest kadumisest Jambui mäel ning saates ülejäänud grupi baaslaagrisse, asub sõbra, kohalikust põdrakasvatajast küti ja ustava koeraga mäe juurde teele, et saladust lahendada. Mäe läheduses laagris viibivad tunguusid aga keelitavad meest mäkke mitte tõusma, seal pidavadt kuri vaim pesitsema kes uudishimulikke tapab. Dersu Uzala´t meenutav siberiseiklus oli üllatav kuna poole pealt muutus paranormaalseid ja müstilisi vihjeid tegev film hoopis sirgjooneliseks trilleriks kus küll mõrvar oli väheke teist laadi tüüp kui tavaliselt põnevikes, kuid kassi-hiire mäng temaga käis kõikide trilleri reeglite järgi. Kuna film oli suuremalt jaolt audentsetes kohtadedes linti võetrud, siis pakkus majesteetlik Siber lisaks põnevale loole veel vapustavalt kena dekoratsiooni millest paremat oleks sedalaadi seiklusele raske tahta. Ruscico oli taas kena töö teinud pakkudes klassikalist nõukogude kino mitme subtiitri ja audioreaga ning lisanud juurde intervjuusid tegijatega. Küll aga tekkis mul küsimus, kas välismaalasest subtiitreid lugev vaataja mõistab kui retkejuht küsib mõrvadele lahendust otsides, et ega keegi jooksus pole? Kas nad mõistavad, et see imeilus Siberi tundra pole mitte vaid kohalike põdrakasvatajate päralt vaid siin rabade ja metsade keskel asuvad ka salajased objektid - GULAG-i süsteemi "panipaigad." 4,5/5

Karu pead söömas.

The Endless Summer

The Endless Summer - Bruce Brown 1966

Vend kunagi näitas koduarvutist kenasid surfivideote lõike ja siis ühes rulameeste elust rääkivas dokis räägiti surfimise mõjust skeittimisele ning kõige lõpuks sai ju alles pool aastat tagasi vaadatud head surfidraamat Big Wednesday, sellest ka huvi veel ühe surfifilmi vastu. Käesolev dramatiseeritud dokumentaal tundus tänu aastaarvule, kultuslikule staatusele ning cool´ile poster-art´ile ihaldusväärne ja võib öelda, et veetsin lainekohinat kuulates kena rahuliku uinutava hilisõhtu. Kui nüüd veel lisada kenad eksootilised kaadrid, kogu filmi konsepti mis lubab lõputut lainejahtimist ning kaadritaguse humoorikat vallatust täis teksti, siis võin kogu kena troopilist ümbermaailmareisi tõesti suurepäraseks pidada ja seda isegi minusuguse asjatundmatu poolt. Klassika seisusesse tõstetud dokumentaalfilm mis algupäraselt oli mõeldud lihtsalt noorte tsillimisena, kuid mida nüüd võib pidada mitmeski mõttes ajaloojäädvustajana ning surferite sub-kultuuri verstapostina. 4/5

Selline suvi võiks tõesti igavesti kesta.

Orca : Killer Whale

Orca - Michael Anderson 1977

Lapsepõlves nähtud filmidega on ikka nii, et sulnite mälestuste tõttu tundub lahe ja lõpuks hindad filmi pisu kõrgemalt kui muidu. Surm jäämägede vahel, ehk taas üks neist okupatsiooniajal linastumisloa saanud lääne filmidest, jäi minul aga noorena kinos arusaamatutel põhjutel vaatamata ning seetõttu on kõik hinded ausalt välja teenitud, ei mingit hinnaalandust seoses mäletustega ega nostalgialainel surfamist. Minu jaoks oli film põnev. Saan aru küll, et Lõugade edu silmas pidades vändatud ja kerge koopiamaiguga aga hea oli sellegipoolest ning suutis mind nii stoori kui põnevuse küljepealt korralikult köita. Meeldis. 3,5/5

Paddle to the Sea

Paddle to the Sea - Bill Mason 1966

Lastefilm mis aastatega tõusnud tõsisesse väärtfilmikategooriasse. Holling C. Hollingu kirjutatud ja illustreeritud lugu väikese poisi plaanist saata oma kodukülast Nipigoni järve äärest teele puuhalust vestud kanuu, et see puidust indiaanisõudja "juhtimisel" mööda jõgesid ookeanini jõuaks oli 25 aastat peale raamatu ilmumist ka lindile võetud ning seda kena tasemel loodusfilmina. Umbes sarnased olid minu lapsepõlves need Disney stuudio lastele mõeldud loodust tutvustavad populaarteaduslikud lood, ikka pistis mõni orav puuõõnest pea välja, jänes silkas mööda nurme ja kull pidas haralisel oksal vahti, loomi saatis aga tasakaaluukas selgekõlaline jutustaja hääl. Sama siin, kuid looduse ilu aitasid seekord veel edasi anda ka kena kaameratöö ja sekka sattunud rohelist väge tasakaalustavad kaadrid suurlinnadest jõgede ääras. kena aastane reis mööda Kanada veekogusid, ilus väike lavastatud dokumentaalfilm. 3,5/5

Majakavaht restaureeris reisil ilmastikolude sunnil kannatanud mängupaadi ja saatis taas teele.