Tempo 09 - Tartu klubis Plink Plonk 2. oktoobril 2009Rist ja Viletsus 2010
Tolmunud Mesipuu (MySpace ja FreeDownlod) :
1. Kuradisosin
2. Seitsmetolline
One Dollar Project (MySpace) :
3. Murderhead
4. Slow Speed Down
Shelton San (MySpace) :
5. Hustle Hutch
6. Someone Dead
Zahir (MySpace ja HomePage) :
7. Back To The Hand
8. Laundryday
9. Mop It!
Filmisid: Margus Talvik, Oskar Voit, Marek Steiner, Juho Boril
Heli lindistasid: Martin Kikas, Madis Järvekülg, Martin Järvekülg
Filmi lõikasid: Valter Nõmm, Margus Talvik, Marek Steiner
Heli miksisid: Kaur Faltis, Martin Kikas, Pertti Johanson, Margo Pajula
DVD heli mastering: Magnus Andre
DVD ehitus: Mart Männik
Kontsertpostri ja DVD kujundus: Aadam Kaarma
Võta ühendust: ristjaviletsus(ätt)gmail.com
DVD:
Reliis.....................: Veebruar 2010
Pikkus....................: 41 minutit 04 sekundit
Audio......................: Eesti Dolby Digital 2.0
Video formaat...........: PAL
Pildi formaat............: 1,85:1
DVD formaat............: Anamorphic
DVD suurus..............: DVD5 - 2,05 GB
DVD tõmmisenimi......: TEMPO_09
Keskmine bitrate.......: 6,83 Mb/sec ( 3,2 mb - 9,2 mb )
Rist ja Viletsus - jätke need kaks sõna meelde, sest kuis iganes need teile ka mõne muusikaüllitise pealt silma hakkavad, võite rahumeeli oma tengelpunga lahti lüüa, sest rahatähtede vastu antakse head eesti kitarrirock´i ja kvaliteet garanteeritakse. Mis siis on Rist ja Viletsus? Algselt Tolmunud Mesipuu kitarristi ja bassimehe vahel pendeldanud idee millest nüüdseks on tulnud vabatahtlikult ja rõõmuga osa saama ka mitmed teised muusikud eesti rocki skenest. Esialgne mõte oli hakata märgistama head eesti mussi spetsiifilise logoga mis annaks koheselt visuaalse vastuse mis tüüpi muusikaga on plaadil tegu. Just nagu mõne indielabeli logo mida nähes saad sa hetkega aru millist biiti või kitarrisaundi siit oodata, millise muusikasuuna väljastamisega kõnealune plaadifirma tegeleb. Rist ja Viletsus aga ei ole plaadifirma, vaid lihtsalt märk ning eesmärgiks on läbi märgi aidata reklaamida väärt muusikat mis pärit valdavalt kohalikust hard rock undergroundist. Justkui toiduainetel on pisikesed kleepsud mis ütlevad, et tegu eestimaise kauba või ökotootega, nii aitab ka Risti ja Viletsuse märge koheselt selgusele jõuda toote kvaliteedis mis sarnaselt on eestimaine, eranditult puhas küte ning 100% rock. 
Idee aga kasvas ning mida rohkem bändimehi sellest kuulis ning vaimustus, seda enam tekkis mõte pelgalt logoga kaunistamise asemel ka muud toetust pakkuma, sealhulgas ka materiaalset. Häbiasi ju kui mõni igati kõva bänd ei saa oma uut muusikat salvestada ja plaadil välja lasta vaid tänu pisiasjale, et kogusummast jäävad mõned tuhanded puudu või ei osata asju ajada, napib teavet nii plaadi tootmise kui turustamise koha pealt. Hetkel on Risti ja Viletsuse mõtteks pakkuda algajatele bändidele head sõna ja juba ilma teinud staare vajadusel rahaga toetada, et killukestki hüvast rockist niisama kaduma ei läheks. Võtta oma taskust summa ja anda see bändile muusika tegemiseks, soovitada võimalusi odavamalt plaate toota ning kutsuda kontsertitele. Viia kokku inimesi kellest mõni oskab hästi kujundada, teine annab proovikaid odavamalt rendile või tunneb salvestustehnika salakunsti ning kolmas korraldab esinemisi. Rikkaks plaate väljastades ning kontserte korraldades nagunii ei saa, pigem haarata rohkem inimesi muusika endaga - promoda, promoda ja promoda. Tee ise, sest keegi teine seda sinu eest ei tee. Rist ja Viletsus reklaamib bände ja vastupidi, bändid toetavad märki ja läbi selle taas ja taas teisi samalaadseid head rock´i viljelevaid gruppe. Kõik mõistavad, et aidates teineteist aidatakse ka oma bändi, käsi peseb kätt ning ühe toote edu avab teed ka teistele. 
Risti ja Viletsuse debüütreliis, Tempo 09 DVD on kogu asja olemuse ilmekas näide. Neli sõpruskonna bändi kes otsustasid oma kontserdi salvestada ning ühise nimetaja all välja lasta. Organiseeriti koht Tartus ja transport sinna, vabatahtlikult tuli kaasa hulk entusiaste, et üritust linti saada ning pandi lõpuks Plink Plongis selline möll püsti, et klaasid mõranesid ja puit väändus. Iga bänd sai õlleraha ja sohvrile anti bensiini jaoks, kuid osa võeti ka seemneks mille eest DVD-d välja lasta. Kuu aega hiljem pidi Tallinnas toimuma samade bändidega kordus-live, kuid klubi Korter koomikust programmijuht püüdis ürituse nime muuta "Peter Jacksoni sünnipäevaks" ja nii maitsetu käitumise peale loobuti üldse ülesastumise korraldamisest, saati kui veel Tartus filmitud materjali ühe promo DVD tarvis jagus. Filmiti tasuta, masterdati tasuta ja miksiti tasuta. Iga mees mõistis, et krooni küsimise asemel toetatakse kõvasid bände ning aidatakse sõpru. Kõike tehti mõnusa tundega ja südamest ning nüüd, juba täna-homme peaks DVD Pedrobeat´i toetusel poelettidele jõudma. Madalal hoiti tootmishinnad ning võimalikult odavana püütakse hoida ka müügihind, poes hakkab DVD maksma ilmselt kroon alla saja või sinna kanti, kontsertitel aga saab käest kätte odavama hinnaga. 
Tulud, kui neid peaks tulema aga lähevad "Talbot´i fondi" ning selle summa toel annab meie jõutrio välja oma esikalbumi. Rist ja Viletsuse vaimus aga veab Talbot vastutasuks oma tuurile kaasa posu Tempo´09 DVD-sid ning müüb neid kõigil oma live´del, promodes läbi selle teisi kogumikul esindatud bände ning müügist teenitud summad lähevad jälle omakorda mõne teise albumi toetuseks. Esialgu on kindel, et Rist ja Viletsuse logoga tuleb järgmine Tolmunud Mesipuu plaat ning uue CD ideega utsitatakse tagant ka Zahir´i staare.
Kontsertülesvõtte juhatab sisse Tolmunud Mesipuu oma tuntud headuses. Kaks nende debüütalbumilt kõige enam kõrva jäänud lugu, Kuradisosin ja Seitsmetolline, kõlavad väheke hoogsamalt kui plaadilt, eriti tasub pilk peale panna trummarile kes jõuliselt hüpeldes kerkib nii mõnigi kord toolilt. Ja muidugi on Mesipuu ka tuntud selle poolest, et kitarristil on nagu alati vaimulikukrae ja must ülikond ning bassimängija hiilgab samuti veidrate riietega, kus seekord annab tooni kulunud õlgkübar ja tuleleekidega särk. Järgmisena kütma minev One Dollar Projekt on vähemalt minu arvates eesti kõige mõnusama minekuga rockibänd ning selle punnitamata kulgeva laisamehe pungi on nad ka kenasti kaamerasse saanud. Lausa kahju, et vaid kaks lugu, sest nii hea tundega rock´i jääkski kuulama. Shelton San astub nii lavale, et terasele pilgule ei paista vahet ODP-ga olevatki, mängivad ju kaks sama meest ning tundub, et lihtsalt kitarrist otsustas ka nüüd oma sõna sekka öelda ja asus mikri taha. Samuti haarab kaamera juba Zahiri frontman Tambetit kes Sheltonis bassi mängib ning see loob visuaalselt aga mööndustega ka muusikaliselt silla kõigi kolme bändi vahele, One Dollar Projektist läbi karekeevitava Shelton San´i õhtut lõpetava Zahirini. Lõpubänd aga on oma tuntud headuses. Kui Tambuucho poolt lugude vahele pikitud habemega naljalaused mis juba kümme aastat tagasi värskuse olid kaotanud, välja arvata, siis andis Zahir paganama hea etenduse. Tambetil on roskstaarilik käitumine veres ja ta ei häbene seda enese ning bändi esiletõstmiseks ära kasutada. Ei ole ka siis ime, et just Zahiri esinemise ajal moshivad ennastunustavalt Tartu linna kaunimad neiud, Tampsi fluidum ja Zahiri saund on joovastavad.
Etteheitena võiks välja tuua, et kontsert saab liiga ruttu otsa, üks helikasseti A poole pikkus ei ole piisav, sest möllutuju jaguks kauemaks. Muidugi tuleb siin ette see piir, et kui palju materjali oli millest kokku lõigata ning mis helikvaliteedis üks või teine lugu linti sai. Valiti iga bändi poolt välja nii parimad video kui helipildiga palad, et pakkuda fännidele ja potensiaalsetele huvitunutele vaid über kvaliteeti, lõpuks on ju Tempo´09 promo DVD mis mõeldud eelkõige gruppide tutvustamiseks. Samuti tundsin ma puudust kaadritest mis oleksid näidanud pilti üldisemalt, väheke ka seda melu saalis ja külastajaid, sest 95% ulatuses filmisid kaamerad vaid laval toimuvat. Eks see eestlane on muidugi tuim tükk ka, alles Zahiri lavashow alal läks samm lahti ja oli mida rahva hulgast filmida. Näiteks Tartu tuntud filmiguru Nuxx´i kes Zahiri naisaustajatega võrdselt lava ees oma keha väänas. Tehnilise külje pealt võib väheke viriseda, et disk on PAL formaadis ja mitte NTSC mis muudaks ta levitamise ning promomise lihtsamaks ning juhiks tähelepanu apsakale kaanekujunduses kus Shelton San on enne ODP-d, kuid DVD-l play all võimalust kasutades esineb enne dollaroprojekt ja alles siis Valter oma sõpradega. Aga see kõik on peenraha, sest vähemalt minu teada on tegu esmakordselt reliisiga kus näeb korralikus kvaliteedis ning rahvasõbralikus vormis eesti raskerock´i lipulaevu. Tempo´09 jääb parimaks muusikadokumentaaliks aastast 2009, igati mõnus vaadata praegu aga kümne aasta pärast oleks see suisa mesimagus nostalgiline nauding.DVD-d võib leida suurematest plaadipoodidest aga küsige ka bändimeestelt endilt. Plaadi eest makstud raha läheb uute projektide alla, ostes käesoleva promokogumiku toetate te hea eesti alternatiivmuusika tulevikutähti.
Rist ja viletsus selle Tambetiga.
