Showing posts with label THAI. Show all posts
Showing posts with label THAI. Show all posts

Thursday, July 26, 2012

Slice

Cheun - Kongkiat Khomsiri 2009

Punases vihmamantlis tundmatu tapab oma ohvreid eriti võikal moel, lõikab otsast nende riistad, surub need laipadele tagumikku ning lõpuks topib ära saetud jäsemed punasesse matkakohvrisse ning jätab politseile leidmiseks kuhugi avalikku kohta. Vanglas virelev politseinik tunneb, et tegu võib olla tema lapsepõlve viiva looga ning palub end türmist vabastada, et aidata mõrvarit tabada ning peasi, et saaks kohtuda oma armastatud tüdruksõbraga. Politseiülemal on jalgealune linnaisade poolt kuumaks köetud ning ta nõustub. Endine vang sõidab kodukülla ning asub ajama kunagise sõbra jälgi, keda ta kahtlustab veretööde kordapanijaks olevat.
Kiideti mitmel pool. Asusin minagi siis vaatama seda sarmõrvari thrillerit ning tundus jube keskpärane. Eriti ajasid närvi need lapsepõlvemeenutused, poiste pereelu tumedad taustad ning nende kiindumuse ja vihasegune sõprus. Siis aga toodi mängu selline twist, et isegi mina kogenud filmivaatajana ei osanud seda sekundi murdosa võrragi ette aimata, kuigi tagasivaatena tundus see ilmselge ja mitte nii originaalne. Aga sellised thai-pärased üllatused mulle ikka meeldivad ja kui kohe peale veidrat käänet läks lahti päris kenasti lavastatud tulevahetus, siis on mõistetav miks film paljudele meeldis. Ja meeldis mullegi. Päris hea stoori kokkuvõttes. 4/5

Boonuseks selle thrilleri puhul oli politseirühma bossi mängiv Chatchai Plengpanich - taimaa kõige coolim näitleja.

The Outrage

U mong pa meung - M.L. Pundhevanop Dhewakul 2011

Kurosawa Rashomoni vaatamisest on nüüd nii palju aega möödas, et võtsin julge südamega remake´i ette. Ähmaselt mäletasin main stroorit, filmi ülesehitust, tegelasi ning toimumispaiku muidugi selgemini, aga mis laadi kuritegu toimus, oli juba meelest läinud. Selles mõttes nagu huvitav. Ja thai sõdalasi oma tätoveeringutega on ju samuti alati äge vaadata, kuid egas suurt tunnetetulva filmist ei leidnud. Kurosawal oli minu mäletamist mööda lugu justkui ajastukesksem ning läbi selle paremini mõistetav. Tai versioonis tuli kohati sisse televisioonilikkust mis sedalaadi draama puhul tundus sobimatuna.2,5/5

Toshirô Mifune bandiidina oli ikka kordi veenvam.

Tuesday, May 01, 2012

Headshot

Headshot - Pen-Ek Ratanaruang 2011

Liiga kirju, liiga tegevusrohke. Iseenesest muidugi oli igale süžeekäänakule seline enam-vähem rahuldav seletus olemas ja kui mitte kohe, siis jagati hiljem nii, et aus värk, aga ikkagi. Kui juba läbivaks reklaamitavaks teemaks on, et palgamõrvarile lastakse kuul pähe ning peale paranemist hakkab ta kõike tagurpidi nägema, siis oleks ju võinud selle omapärase lähenemisega natuke enam vaeva näha. Ei piisa sellest, et tüüp paar korda mainib oma ebatavalist nägemist ning siis lipatakse muude stoori keerdkäikudega taas edasi. Pen-Ek Ratanaruang on täitsa OK! lavastyaja ja temalt oleksin oodanud hulga nutikamat ja omapärasemat stoorit. Lihtsalt sellest, et üks mees mainis ära, et ta näeb kõike tagurpidi ning lavastaja paar korda vaatajalegi lahkelt läbi tema silmade avanevat vaadet demonstreeris, jäi väheks. 3/5

Thursday, April 12, 2012

Yamada : The Samurai of Ayothaya

Samurai Ayothaya - Nopporn Watin 2010

Manšuurias tegid jaapanlased hirmutegusid ja Koreas ei ole samuti teretulnud, aga Siiami Kuningriigis võetakse neid avasüli vastu. Vähemalt püüab käesolev film, Tai ja Jaapani heade suhete toonitamiseks lavastatud seiklusfilm, seda niimoodi näidata. Lugu keerleb ümber Tais asuvas jaapanlaste koloonias elava noore samurai kes saab teada reeturlikust vandenõust ning on sellega surma määratud, kuid kohalikest rusikakangelased päästavad noormehe ning viivad ta oma kodukülla, kus kartmatu sõdalane asub budisliku munga käe all õppima traditsioonilist mua thaid, segades seda jaapani võitlusstiilidega.
Laias laastus ongi tegemist võitluskunstifilmiga kus näeb kull effektset mua thaid, kuid kahjuks montaažiga solgitult, ehk siis päris ägedad nipid ja löögid, kuid pea iga küünarnuki, põlv, mõõga või kirveehoop lõppeb pildikiirendusega ja see on päris väsitav ning inetu vaatepilt. Kohal kõik mõnusad tai irokeesisoengute, kehatätoveeringute ning vuntsidega palja ülakehaga sõdalased, aga nii kui kakluseks läheb, muutub asi tänu kommertslikule kinole omaste montaažinippide kasutamise silmale häirivaks. Stoori oli nagunii selline nõrguke lastekas, oleks siis võinud vähemalt kakluse tooreks ja reaalseks jätta. 2/5

Klassikalised siiami sõdalased

Tuesday, December 06, 2011

The Macabre Case of Prompiram

Keunbab prompiram - Manop Udomdej 2003

Vaimupuudega naine saab teate, et aastaid varem pere hüljanud abikaasa on elus ning kutsub teda uude elukohta külla. Raha ei ole, ämm samuti anda ei raatsi, aga süda kisub ja nii asub naine teele ilma ühegi pennita taskus. Päev hiljem tõstetakse ta piletita sõidu eest Prompirami jaamas rongist maha ning mõned päevad hiljem avastatakse ta laip raudtee veerelt. Omapärast juhtumit asuvad uurima noor, just linnakesse suunamise saanud, leitnant ning vanem sihikindel tasakaalukas politseiülem.
Memories of Murder on muidugi kõigile tuttav ja seda armastatud sarimõrvarifilmi meenutas kaudselt ka käesolev linalugu. Muidugi ei olnud tegu seekord sarimõrvariga, kuid väikelinnas toimetavad kogemusteta politseiuurijad, kohalike räpased saladused ning mitmed musta huumoriga momendid, mille eest hoolitses taaskord üks linna ohmu, tekitasid sellist paralleeli tunnet küll. Aga mainin veelkord, et mõnedest tunnetuslikest hetkedest hoolimata väga erinevad filmid.
Põhineb aastal 1977 toimunud tõestisündinud lool ning kuriteo (kuritegude) mastaapsust arvesse võttes, on see mis rahuliku tööka väikelinna pinna alt üles kerkima hakkab üsna kõhedusttekitav. Isegi nii hull, et muutub juba vastupidielt koomiliseks, kuna meel ei tahaks muidu asja võimalikkust uskuda. Spoilerdamata ei saa muidugi öelda mis selle mõrvamüsteeriumi taha end peitis, kuid vaene naine sai ikka kõvasti kannatada vaid selle pärast, et oli nõrgamõistuslikuna abitum ja juhtumisi vales asulas rongi pealt maha tõsteti. Hea korralik Thai film mis pärit veel ajast kui sealne kino ei olnud nii kommertsile pühendunud kui tänasel päeval. 3,5/5
Kahtlusaluseid pinnimas.

Thursday, July 07, 2011

Legend of King Naresuan - Kingdom of War

Naresuan - Chatrichalerm Yukol 2007
Tamnaan somdet phra Naresuan maharat: Phaak prakaat itsaraphaap - Chatrichalerm Yukol 2007

Vaagisin just mõned nädalad tagasi, et kas hakata The Legend of Suriyothai pikemat televersiooni vaatama või mitte, ühalt nagu suur lemmik, aga samas ei tundunud jaksu pikema versiooni jaoks olevat. Ja siis saabus Prints Naresuan´i english subbed versioon ja ma mõtlesin taas, et kas vaadata enne Suriyothai´d mis on käesoleva linaloo eellugu või hüpata kohe Naresuan´i kallale ja lõpuks valisin viimase, sest tegu ühe mu viimase kolme aasta oodatuima linalooga mille inglise tiitritega DVD-d andis tõesti kaua oodata kuni Magnolia lõpuks õigused ostis ning diski väljastas. Ja kohe täispikas, ehk väheke üle viie tunni kestvas niinimetatud televersioonis.
Cut versioon oleks tegelikult üsna teretulnud olnud. Film oli jagatud kahele diskile millest esimene osa venis nagu tatt ja oli hiiglama igav,  keskendudes noore printsi poisikesepõlvele. Näidati Birma ja Thai pisikeste kuningriikide omavahelisi suhteid, kuid lõpuks oleks vaataja ka ilma taustateadmisteta aru saanud mis toimub diskil number 2. Ütleme nii, et esimesel plaadil toimuva võite vabalt vahele jätta, te ei kaota mitte midagi, võidate aga 145 minutit oma ajast.
Kogu möll ja põnevus toimus teises osas, siin saab näha nii laiahaardelisi lahinguid kui ka armsat romantikat, siin on kõik see mis ajaloolises filmis huvi võib pakkuda. On need tüüpilised thai sõdalased kel juuksed turris, vuntsiotsad üles keeratud, tätoveeringutega kaetud rind paljas, mõlemas käes mõõk või kirves ning elu uhmavalt kibe soov pääseda lahingusse. On ohverdusi ja kangelassurmasid, on palja tagumikuga birma talupoegi puust odaga ja täies turvises portugali palgasõdureid ning otse loomulikult on kartmatuid siiami väepealikke. On isegi samuraisid ja üks mustanahaline väepealik kes pole mitte kohustusliku neegri korras filmi sattunud, vaid kannab endas ühe anekdootliku rahvapärimuse ainest.
Suriyothai´ga järjelugu siiski võrrelda ei saa, napib üldisest haaravusest ja mõõtmest. Lugu on liiga lihtne, romantika lapsik ja pealiskaudne ning sõjaelevantide kasutus minimaalne, kuigi neid kuninglikke "tanke" kasutati sel ajal lahingutegevuses ohtrasti. On viisakalt ja kenasti tehtud film, kuid eellooga samale pulgale ei lähe. Ja esimese osa filmist võiks üldse lõigata tunni pikkuseks, siis saaks kokku kena neljatunnise eepose ja rohkem pole vaja. Hinne antud disk 2 järgi. 3,5/5
Umbes samal ajal kui film Tais linastus, toodi mulle sealt kingiks ka linaloo temaatikaga kohvikruus mis siiani mu lemmik mukki.Fotokat pole kodus, muidu teeks isegi blogi jaoks pildi.

Thursday, October 07, 2010

Bang Rajan 2

Bang Rajan 2 - Tanit Jitnukul 2010

Mäletan eredalt kuidas kümme aastat tagasi silmasin Vabaduse Väljaku all oleva tunneli venelaste videopoes Bang Rajan´i VHS-i. Kaanepilt oli nii äge, et koheselt tekkis huvi, kuid venekeelse pealelugemisega videokasset ei ahvatlenud ühti ja lõpuks võttis paar aastat enne kui filmi nägin. Teos muutus hetkega ajalooliste lahingufilmide pisižanris üheks mu lemmikuks aga eks lugege siit ise mu filmisoovituse jaoks tehtud lühiarvustust : Bang Rajan - Legend of the Village Warriors. Nüüd kui jutud järjeloost liikuma hakkasin, olin justkui tulistel sütel, kuigi mõistus tuletas meelde, et midagi head siit tulla ei saa. See oleks olnud nagu Sinimäed 2. Kuidas saa ikka heroiliselt surnud kangelasi elustama hakkad?
 
Bang Rajan 2 sai sellega tegelikult hakkama, pakkudes tegevuspaigaks legendaarsest külast eemal asuvas provintsis toimuvat vastupanuliikumist ja hilisemat aega Tai ja Singapuri kuningriikide vahelisest sõjast. Leidus mõningaid sarnasusi, neist parim oli taaskord meeletult hästi väljajoonistatud tegelaskujud, umbes 12 sõdalast kes koheselt omapäraste võitlusstiilide ning välimusega lääne vaatajalegi eristuvalt meelde jäid. Korralikud olid ka varasemad metsadel ja välul toimuvad lahingustseenid. Esimese filmiga võrreldes küll väheke moodsamalt sätitud ja digiverega, kuid ääretult kaasahaaravad ning ülimalt korraliku koreograafilise seadega.
Aga mis siis viga oli? Filmi viimased 25 minutit oli selline jura, et pisarad kiskus silma. Esiteks inetu arvutigraafika mängutoomine nii looduskaunite kohtade kui hiiglasliku Buddha kuju loomisel. Siis muutus ka lõpulahing täiesti absurdseks kemplemiseks ja kui lõpuks veel esimesest filmist tuntud sõdur-kangelased vaimudena platsi ilmusid ning hakati vahele pikkima lõike varasemast linaloost, sai minu karikas küll pilgeni. Korralik sõjafilm asendati inetu kemplemisega, pool tundi enne lõppu osati kõik nii lörri lasta, et tuju läks kohe nulli. Ei tahaks kohe uskudagi, et lavastajatoolis sama mees kes varasema meistritöö lõi. Peaks vist meeleala tõstmiseks viie tunnise Suriyothai televersiooni peale vaatama, saab jälle hea Thai-kino tunde sisse. 2/5
Armutud sõdalased, kohalikud partisanid.

Tuesday, June 15, 2010

Mid Road Gang

Ma mha 4 khaa khrap - Pantham Thongsangl, Somkait Vituranich 2007

Mulle kohe kuidagi ei istu need loomafilmid kus koertele ja kassidele on suhu pandud sõnad mida siis loevad linti näitlejad ja äärmisel juhul kannatan välja sedalaadi loomafilme narratsiooniga, kuid muud omavahel vestlevad metsa või farmielanikud jätavad isegi dialoogi vaimukusest hoolimata lapsiku mulje. No teadsin enam-vähem ette ka mislaadi filmiga tegu, kuid kuna teos oli paar aastat tagasi PÖFF´i kavas ning ma ajasin lavastaja nime sassi ( no kes neid Tai kribajaade suudab meeles pidada), siis ikkagi vaatasin seda Disney tüüpi jurtsu. Paari aasta pärast võib lastele meeldida, mina aga nendega koos ülevaatama ei hakka. 1,5/5

Friday, December 11, 2009

Raging Phoenix

Jija - Deu suay doo - Rashane Limtrakul 2009

Ootasin tänu JeeJa Yanin´i osatäitmisele uut Šokolaadi, kuid sain hallitama läinud leivakonstu. Või ütleme austusest leiva vastu pigem nii, et pakuti hiirekakat. No oli ikka halb film küll. Stoori ise veel kuidagi vedas, oli aasia moodi tobe ja sentimentaalne, kuid action ja koreograafia oli ikka täielik läbikukkumine. Filmi alul näitab paari tüüpi kellel jala vedruproteeside külge kinnitatud terad ning kes siis hüpates karates püüavad peategelasi veristada. Vaatad ja mõtled, et jeesus küll mis nõmedus aga filmi lõpus pead tõdema, et see oli kogu teose ainus originaalne moment, hilisemad 90 minutit ei pakkunud enam absoluutselt mitte midagi. 1/5
Tegelikult sobiks JeeJa Yanin pihku veel pudel viinaga, sest drunken kung-fu´d pakuti päris korralikult. Kahjuks aga igavalt ning mitte lõpuni välja.

Saturday, November 21, 2009

Nymph

Nang mai - Pen-Ek Ratanaruang 2009

Pen-Ek Ratanaruang´i film valmistas paar meeldivat üllatust. Esiteks teose toon - nii tuhm ja pleekinud, justkui oleks tegu mõne jaapani draama ja mitte fantaasiarikaste ning värvikirevate teoste autoriga. No ma ootasin sealt ikka kõike muud kui tummrohelist, kergelt kolletunud ning sumust metsapilti. Ja teiseks ootasin ma horrorit, sest kogu loo suund oli selles suunas võetud ja kuidas sa kummitusega ikka nii seksid või taskulambiga teed valgustades mööda öist metsa hulgud kui see hiljem millegi hirmsaga ei lõppe? Seetõttu oli lavastaja lahend väga ootamatu ning värskena mõjuv. Ma ei ütle, et rahuldav, sest minu hing oleks otsinud tasakaalukast draamas natuke äkilisemat lahendust kui klassikaline puuhinge ja lihtsureliku leping, metsavaimu mängud inimestega. Ilus müstiline film, minimalistliku draamaliini ning ohtramalt pakutud pinget kruviva õõvaga. 3,5/5
Abikaasad metsas.