Frazetta : Painting with Fire

Frazetta: Painting with Fire - Lance Laspina 2003

Mäletan, et kunagi üheksakümnendate alul olid Harju tänava raamatupoes müügil ainukese õige Conan´i visuaalse kuju looja Frank Frazetta kuulsate joonistuste piraatpostrid, ehk siis ilma igasuguste autoritasudeta trükitud koopiad tema töödest. Vaatasin neid minagi, kuid silm just punni ei läinud, sest sisalikega maadlevad või nende turjal ratsutavad musklimehed ja neid saatvad nappide riidetükkidega kaetud naised, ei tundunud ahvatlevatena. Käesolevas dokis aga näitas sadu kunstniku joonistusi ning maale ja sealt oleksin küll kraapinud kokku tosina jagu töid, mida hea meelega oma koduseinal eksponeerida. Seletati lahti üksikute kultusstaatusesse tõusnud odavate fantasy romaanide kaante jaoks maalitud piltide taustu, räägiti kunstniku eluloost ja saavututest ning valgustati ka väheke kaaneillustraatsioonide tähtsust ajastu kontekstis. Huvitav oli vaadata, aga ega minust veel Frank Frazetta andunud fänni saanud. Lihtsalt pähe kogunes taas infot millest võib kunagi kasu olla. 3,5/5

BLU - Sketch Note Book

BLU - Sketch Note-Book 2010

Posu seda animatsiooni kus võetakse ette vana tehas ning kukutakse siis seintele maalima ja maalima, kuni still kuvadega jääb mulje justkui mingi imeelukas roniks mööda seinu ringi. Peast ei tea ja netist ei viitsi vaadata, et kuidas säärast animatsiooni nimetatakse (street art animation? graffity animation?), igal juhul moodne banksykas ta on ja neid animatsioone leiab juba aastaid erinevatelt kogumikelt. Seekord siis kõik BLU tööd ühtsete kaante vahel, aga samas ikka need samad kenad tööd mis varem juba siit-sealt nähtud. Ja mis siiani oli nägemata, see ka igati igav. Lisaks muid klippe - näpuharjutusi. Siis nagu hea, sest head animatsioonid on tõesti ägedad, aga samas ka tühiõhk, sest headel animatsioonidel on taasvaatamise hind nulli lähedal ja suvaline kraam midakõikjale DVD peale (üles-alla ja vahele) topitud oli jäi võõraks. No igavaks tähendab. 3/5

1867

1867 - Ken McMullen 1990

Ma nüüd ei jaksa netituhlamist tegema asuda, kuid eeldan, et see lühifilm on osa mingist kunstile pühendatud sarjast, kus erinevad lavastajad loovad tuntud taise ümber kinopildi. Siinses loos oli Ken McMullen toonud tosina minutiga ekraanile Edouard Manet´i loomeraskused ja mõtted-ideed, et saada lõuendile täiuslikku kujutist Mehhiko imperaator Maximilian´i mahalaskmisest. Huvitav nii visuaalsete lahenduste poolet kui ka ajaloolise teabeallikana. Neli erinevat versiooni maalist, neli kompositsiooni. Lihtne ja ilus õppetund (kunsti)ajaloost. 4/5

Utamaro's World

Utamaro: Yume to shiriseba - Akio Jissoji 1977

Mangakunstnik Utamaro rändas mägedes ning sattus nägema vihast meest kes maalis Fuji mäge, kortsutas ja viskas ühe sketsi teise järel põõsasse ning asus raugemata hooga uue kallale. Hiljem jõi võõras ennast külakõrtsis oimetuks ning Utamaro lehitses tundmatu kunstniku joonistuste mappi ning taipas piltide stiili järgi, et tegu oli teise Edo perioodi kuulsa mangajoonistajaga - jommis peaga magama heitnud mees ei olnud keegi teine kui Hokusai. Sellest kunstnikust olin just paar kuud varem filmi vaadanud ning just selle kaudu jõudnud Utamaro eluloofilmini. Kaks koos moodustavad üsna hea pildi Edo perioodi pornograafide elust, mõlemad veel sarnaselt koomiliste elementidega, tapvaid ihasid ülistavad ning tänapäeva popkultuuri mõjudega.

Utamaro elulugu oli aga minu jaoks põnevamalt ekraanile toodud, kunstnikuna oli ta tagasihoidlikum, kuid filmilindile oli ta elu jäädvustatud hulga tugevamate tunnete ja hävitavamate kirgedega. Heaks tegi linaloo aga hoopis haarav pilt perioodi elust ning värvikad karakterid, sest kunstniku sõpruskonna moodustasid taskuvargad, näitlejad, erootiliste pamfletide kirjutajad ning puugravüüride lõikujad, kelle seltsis siis lobiseti naistest ja joodi saket. Juba poole filmi pealt on sulle kunstniku kodutänava ümber toimuv selge ning vaatad muigena seal sibavate ja oma elu parandada püüdvate boheemide elu. Palju uusi tuuli, uusi kunstisiindi ning tehnikaid ja uudistmisi lääne kunsti suhtes. Seks ja kunst. 3,5/5

Kahe tuntud mehe esmakohtumine.

Edo Porn

Hokusai manga - Kaneto Shindô 1981


Katsushika Hokusai nimi võib olla esmapilgul võõras, kuid tema loodud prindid nagu sari "36 vaaded Fuji mäest" või siis kurikuulus "Kalamehe naine" on kindlasti kõigile tuttavad. Minule vähemalt ning seetõttu hüppasin meelsasti eluloofilmi kallale ning nautisin südamest filmi esimest poolt. Nimelt esimest, sest teine oli otseses mõttes penskarite film ja kuigi (kire)teemad olid sealgi tõsised, ei suutnud ma ometigi välja kannatada kolmekümnendates näitlejaid kellele oli tehtud jube grimm, et nad näeksid välja nagu üheksakümnesed elu lõpul vanurid.

Natuke teavet pop-kunstniku, sest jaapani paarisajaaasta tagune Kostabi, ehk häbitu enesepromoja ja egokeiser Hokusai oli seda kõige tänapäevasemas mõttes, elust ning natuke paljast pinda ja koomikat. Palju kirgi, kuid liiga vähe kunsti. Lahedaid sajanditetaguseid pornograafe ja koomiksipoode, kuid vaid pealiskaudselt kuulsamate tööde valmimise demonstreerimist. 2,5/5

Kunstnik oma muusaga.

Under the Covers

Under the Covers - Bill Day 2002

Kuna endal samuti peas paar ideed kuidas Trash Can Dance reliiside puhul plaadikujundust lahedamaks muuta, siis haarasin dokfilmist, kus juttu teevad kaks kuuekümnendatest saati novaatorlikult vinüüle kujundanud vanapässi, huviga kinni. Ja korraliku huviga vaatasin ka lõpuni, kuigi paari artisti albumikujunduste tagamaade seletamisel oli venimus sees ning paar artisti lihtsalt piisavalt igavad, et nende heliplaadi disaini puhul silmi punnitada. Kujundused oli sellised oma aja mõistes head ja anekdootlikud lood sinna juurde huvitavad, kuid enim haaras mind hoopis kogu selle hipiajastu fiil mis ohtra foto ja filmimaterjali mõjul dokumentaalist vastu kumas. Võib-olla isegi rohkem ajastust enesest kui artistidest, nende muusikast ning albumikujundustest. 3,5/5

Marwencol

Marwencol - Jeff Malmberg 2010

Mul ei jagu absoluutselt sümpaatiat alkohoolikutele. Viina tuleb võtta ja tuleb võtta mõnuga ja kui sa seda ei suuda, siis minu silmis halastust ei leia, saad sa siid kangiall koosa või naine pakib kotid-lapsed ja viskab võtmed esiku nagisse. Nii ei tekitanud minus ka grammigi kaastunnet mees kes joodikuna sai klobida, vedeles kuid intensiivis ning lõpuks õppis uuesti käima-rääkima. Kuna mees ise jättis ebasümpaatse mulje, siis ei suutnud ma väga sügavale ka ta fantaasiamaalmatesse sukelduda, kuigi lõpuks käisin veel boonuste hulgast lisajutte tsekkamas. Kena küll, kuid suur eripärast tekkiv vaimustus jäi seekord tulemata, oli lihtsalt üks portreefil ullikesest, nagu neid on kümneid. 3/5

Marwencol´i linnas toimub nii mõndagi seikluslikku.

Pulp Fiction Art : Cheap Thrills & Painted Nightmares

Pulp Fiction Art: Cheap Thrills & Painted Nightmares - Jamie McDonald 2005

Korralik teaberikas ülevaade pulp-kirjandusse läbi kaanekujunduste. Tutvustati erinevaid žanreid ning kuulsaid kunstnikke, kellest mõni joonistas imehästi õhulahingute pulp´i kaasi, teine džungliseikluste omi ning kolmas illustreeris detektiivilugusid. Valdav enamus tegi aga 15 dollari eest mida iganes ning vaatamata pidevale kiirustamisele ning alamakstud situatsioonile, loodi iga nädal kümneid ja kümneid meistritöid mis nüüd kollektsionääride seas ülikõrges hinnas. Maksab parajat plekki, sest maalid olid mõeldud vaid kord kasutamiseks ning kui õhuke põnevusvihk trükis, ei hoolitud ka maalidest enam. Üks kristluses härdunud kunstnik aga põletas ise kõik oma "vägivalda ja siivutusi propageerivad" taiesed nii, et legendaarse meistri töödest on tänapäevani säilinud vaid üks pilt. Huvitav dokk kioskiromaanide ahvatlevatest kaanepiltidest. 3,5/5

Valik töid.