Nicole Kidman hirmutab mind nii palju, et peaaegu oleksin režissööritoolis istuvast Noah Baumbach´ist hoolimata käesoleva draama vahele jätnud. Kuna aga teatud süül olen see nädal hoidnud ameerikamaa filme fookuses, siis võtsin südame rindu, viskasin julgustuseks pitsi hinge alla ja vajutasin play nupule. Tore oli avastada, et endine mrs. Cruise ei olnudki nii jube kui eelarvamused mulle pajatasid, roll mis talle oli antud, peegeldas üpris hästi ta olemust ja tundus pisikeste iseloomupõhiste sarnasustega olevat. Kerge autobiograafilise varjundiga filmid paistavad Kidmani-mutile sobivat, jättis usutava mulje siinses filmis nagu ka Eyes Wide Shut´is ja BMX Bandits´is. Kui peaosatäitja mängis väheke ennast, siis tüki isiklikust lapsepõlvest oli mängu pannud ka Noah Baumbach. Nagu tema filmides kombeks keerles tegevus neurootiliste ja ebakindlate literaatide seas, maailm mida Noah lapsepõlvest peale tundnud on ja täiskasvanuna taas ja taas ekraanil kujutab. Dramedy on žanr mis kõigile meeldib ja ka minul töötab tavaliselt tujutõstjana. Nii ka seekord - film oli üldplaanis nunnu, humoorikate momentidega ja üksikute dramaasügavustega. Mainiksin eraldi ära veel Jack Black´i kes kunagi just lemmikute hulka kuulunud pole, kuid seekord täiesti sümpaatse rolli vedas. Just sellise mis talle sobib, pigem vaikselt koomilise kui ülepingutatult naljaka. 3,5/5
Õed omavahel.
No comments:
Post a Comment