1974 aastal sõitis grupp noori Norra põhjapoolsetesse metsadesse suvitama. Isepäine noormehest autojuht tülitses girlfriendiga, vihastas välja kaassõitjad, sõimas baaris kohalikke õe ja seanussijatest maakateks ja otsustas seltskonna vastuseisust hoolimata mikrobussi kaasa kutsuda äraoleva ilmega naishääletaja. Kuuselaante vahel tühjal maanteel tehti metsapeatus ja enne kui keegi toimuvast arugi sai, on kõigil pussnuga kõril. Teadvusele tulles avastasid noored end sügaval lõkse täis metsas, peagi kõlas jahisarve hääl ja inimohvrite küttimine, kohalike redneck´ide spordiala, võis alata. "Norra jahi eripärad" algas vägagi laheda tundega mida aitas luua noorte ajastuhõnguline välimus, autos kuulatav naiivne seitsmekümnendate pop-muusika, võttepaigaks valitud norra süvarohevad metsad ja kaamerafiltri valik, läbi mille lindilejäädvustatu meenutas oma toonides ajastut ja lisas retrohõngu. Jamaks aga hakkas kiskuma kusagil poole pealt kui taipasid, et ega peale metsas jooksmise midagui muud huvitavat enam pakutagi. Oli muidugi vägivaldset lõikumist ja sisikonna-goret ning verdki voolas korralikult aga lugu ise seisis, hoolimata pidevast ekraanilnähtavast liikumisest, paigal. Lõpuks üks tavaline survival-horror, sarnane mitmete jänkidemaal toodetuga, ainult, et seekord siis skandinaavias. Norwegian Wood laulsin biitlid, Norwegian Woods. 2/5
Üks linnavurle on käes.
No comments:
Post a Comment