Käesolevat filmi vaadates hingasin kergentatult kui taipasin, et hoolimata Philosophy of a Knife´ist saadud megapettumusele mulle ikka veel meeldivad mustvalged, sõnadeta ja muusikalise taustata kunstilise suunaga filmid. No olgu, ega ma nüüd Luc Besson´i esimest täispikka filmilavastust mingiks suurteoseks pea aga igati korraliku post-apocalyptic ulmekaga oli tegu küll. Stilistika oli sedalaadi ulmekate seisukohalt paigas, ehk siis meenutas kõiki neid varasemaid maailmalõpu järgset ühiskonda kujutavaid filme ning visuaalne külg oli kohati lausa suurepärane, unelevalt kaunis ja siis taas action´i tiheda, üpõnevust hoidva montaažiga. Viriseks siis väheke filmi kestvuse üle, sest hoolimata välisest kenadusest ja sisulisest põnevusest, on kaheksakümmend minutit sellise loo jutustamiseks siiski liiga pikk aeg. Mul on justkui peas paika pandud, et analoogsed eksperimenteerimise killuga filmid peaksid olema tunnised, siis saaks kõik korralikult välja räägitud (näidatud) enne kui teabe vastuvõtjal igav hakkab. Minul juba kergelt hakkas aga lõpuni vaadatud sai ja taas võib risti teha must-see kultusfilmide nimistusse. 3,5/5
Noor Leon ise.
No comments:
Post a Comment