Dante 01

Dante 01 - Marc Caro 2008

Inimtühja vulkaanilise Dante nimelise plaaneedi ümber keerleb üksik orbitaaljaam mida ravimikorporatsioon kasutab psühhotroopsete droogide uurimislaborina ja kus katsejäneste rollis on vaimsete häiretega surmamõistetud kurjategijad. Galaktilisse eksperimentaalmeditsiini kallakuga hullumajja saabub uus doktor ning tundmatu kes olevat peast segi pöörates terve oma laevameeskonna brutaalselt tapmud. Noor naisarst toob kaasa uudse nanotehnoloogilise ravi ja tundmatu mõrvar jumaliku sõnumi mis tema keha on tulnukakontakti läbi enesesse haakinud. Marc Caro debüütfilm üksiklavastajana oli tugevalt tema loomingu nägu. Kes on näinud tema lühifilmide ja reklaamklippide kogumikku Made In Caro või siis koostööfilme Jean-Pierre Jeunet´iga, teab täpselt millised visuaalid, toonid ja tunded on Caro käesolevasse filmi toonud. Kahjuks aga ei ole ta kaasa võtnud tandemi teise poole, ehk Jeunet´i värvikat fantaasialendu, torkavat huumorit ja mängulist eksperimenteerimishalu, vaid kõigest ultra-stiilsed, kuid tuimalt mõjuvad dekoratsioonid. Film on justkui mix Alien³´est ja Alien: Resurrection´ist kus vangikolooniast võetud kiilaspäised eluaegsed on viidud neljanda Tulnuka-filmi katselaborina töötavasse kosmosejaama, sekka veel sutsuke Sunshine´is nähtud fantastilisi visuaale ja eneseohverdust ning mõningaid elemente b-ulmekate varasalvest. Üldiselt on kõik kena. Üle hulga aja taas ulmekas mis näeb välja nagu üks õige kosmoseulmekas seda peaks. On hea stilistika, graafiliselt tasemel kosmosejaama kujutamist, cyberpungi maiku, tumedaid tundeid, müstikat ja põnevust. Kahjuks aga jääb stoori ise kuidagi poolikuks ja paar intrigeerivaina tunduvat tegevusliini mida filmi alul pakutakse jäävad lõpus korralikult kinniköitmata ning seeläbi filminauding saabumata. Müstilis religioosne lõpp jääb õhku rippuma nagu Püha Jüri isegi. 2/5

Müstiline vang kes tänu tulnukatelt saadud hingelisele valgustusele on pidevalt justkui LSD-tripi all.