Kui ma võtaksin reede öösel digikaamera pihku ja jalutades pikki Viru tänavat Levikani intervjueeriksin igat vastutulevat purjus inimest küsides neilt ompäraseid lõbusaid ja kurbi lugusid seoses alkoholiga, kas ma siis saaksin hea dokfilmi alkoholi negatiivsest mõjust? Vast mitte. Saaksin küll killukese aga ei mingit ülevaadet ega sügavust. Daryl Smith oli teinud analoogselt Atlanta crackisuitsetajatega ja ma ei leidnud öistel tänavatel vastukakerdavate ja tantsivate dope´i all olevate neegrite jutust midagi eriti märkimisväärset, ikka same old story. Alustades sellest kuidas esmakordselt piipu tiriti ja lõpetades sellega kuidas doosi eest suhu võetakse ning kuidas vaheopeal oli päris lahe aine all olla. Lugesin netist, et käesoleva sõltumatu dokumentaalfilmi DVD on postiteel müünud juba tuhandeid eksemplare ja toonud tegijatele sisse 250 000 dollarit. Kümme doltsi plaadi eest on veits kallis aga mul on hea meel, et nii lihtsat teemat paar päeva linti võttes on võimalik saada eesti mõistes miljonäriks. Hea töö poisid, kasumirikas pealehakkamine. Ahjaa, tuleb veel mainida, et linti saadi ka situatsioon kus crack´i all neegrid üksteist kaamera ees nikkusid ja samal ajal edevalt piipu tõmbasid, lõbu oli dopefiendidel palju. 1,5/5
Crackheads.
2 comments:
Kunagi pani üks tüüp foorumisse üles pildiseeria enda akna taga toimuvast, kust üks valge narkak (mähkmetega) cracki eest mingil paksul neegril endale taha lasi panna. Ilmekas pildiseeria igatahes. Crack - connecting people.
Crack aitab võidelda rassismiga!
Post a Comment