Olivier Smolders´i transformatsioonifantaasia ja painajalik unenägu oli väga sarnane Peter Greenaway loomingule ja minu silm märkas isegi sarnasust mis võis olla lavastaja poolt meelega paraleeli tekitama pandud. Teised nimed mis meelde tulid on Franz Kafka, sest nii peategelase pedantne entomoloogiaharrastus kui linna klaustrofoobiline välisilme lõid koheselt kafkaliku maailmaga sideme ning nii naljakas kui se ka ei tunduks, oli sarnasus ka filmiga The Silence of the Lambs. Seda tänu Ted Levine´i poolt mängitud sarimõrvar Buffalo Bill´i olemusele mida Dr. Hannibal Lecter detektiiv Clarice Starling´ule läbi õhuavadega klaasseina tutvustab. Visuaalselt kena, kohati kõhedustekitav ja painav ning erootiliselt perversne tänu paarile insestimaigulisele romantikalahendusele. Oleksin aga olnud palju õnnelikum kui kogu filmi tegevus sisaldanuks rohkem konkreetseid suundi ja lahendeid selle asemel, et jääda lõpuni unenäolaadseks tardunud maailmaks kus ei paista päike ega laula linnud. Pimedas öös ju ometi juhtus, olid libahundid, olid libaneegrid ja libaputukad. Must öö oleks pidanud kunstilise filmi asemel sarnanema rohkem õudusfilmile, et minu maitset paremini rahuldada. 2,5/5
Praegu seda screeni siia postitades taipasin, et tegu on teise otsese viitega Greenaway filmile Zoo.
No comments:
Post a Comment