Luther the Geek

Luther the Geek - Carlton J. Albright 1990

Hea horror-film ei pea alati ju olema hea tehnilise kvaliteedi, visuaalse külje, hirmutamisteguri või omanäolisuse tõttu, hea horror võib olla ka lihtsalt realistlikult välja mängitud. Käesolevat filmi võibki pidada väga ausalt tehtud tööks, sest kuigi siin leidub ka omapäraseid momente ja veidruseid, jäi minule silma just kogu tegevuse usutavus. Seekordne veristav maniakk ei olnud mingi lihunik-geenius ega mõrvu ette planeerinud sarimõrvar, vaid otsene hull kes käitus sellele omaselt. Filmi alguses tehti vaatajale koheselt selgeks, et mehe mõistusega pole kõik korras ja nii ta filmi lõpuni käituski - äparduva ja spontaanse närgamõistuslikuna kes ise ka hästi ei mõista oma ümber toimuvat. Luther oli mees kes põlvepikkuse poisina oli rändtsirkuses näinud meest kes raha eest kanadel päid maha hammustas. Juhuse tahtel ja poolkogemata löödi väikesel Lutheril just etenduse ajal hambad kurku ja just samal ajal kui puuris istuv tsirkuseime kanalt pea rebis ja verd jõi, tundis ka poiss suus veremaitset. Aastate pärast tundis ta aga juba seletamatut kihu pureda inimesi, tunda taas veremekki ning haige aju lisas kujutluspilte justkui oleks ta ise ja ta inimohvrid kõik kanad. Kaelasooni läbi näriv Kanamees kõlab muidugi tobedalt aga terasest hammatega, nagu olid Lutheril, on ka see võimalik. Muidugi segab gore näha kogu asja all usutavaid jooni aga kui veri eemale lükata, jääb järgi väga tavaline, kuid korralikult sätitud ning põnev terror-thriller mis samas tagasihoidlik ja tõepärane. Reliisijaks Troma aga tegu pole mingil juhul Troma-laadse filmiga, vaid pigem autorikinole läheneva väikese-eelarvelise indiefilmiga. Küll on aga plaat täis topitud muud Troma kraami, trailereid ja reklaamilõike. Kusagil menüüde tagaosas peidab aga end PETA 12 minutiline propagandavideo loomade tapmisest. Kui filmigorest ei piisanud, tasub vaadata koduloomade piinamist ja veristamist, kanu näeb siin oma otsa leidmas rohkem kui filmis surnukshammustatavana. 3,5/5

Kanamees Luther.