Monday, March 17, 2008

Lions for Lambs

Lions for Lambs - Robert Redford 2007

Tahtsin kangesti kinno vaatama minna aga lausa saladusliku kiirusega kadus see ekraanidelt jättes mulje justkui oleks vaid paar-kolm päeva kinolina tunda saanud. Oh well, lõpuks on ju alati olemas võimalus vaadata filme DVD-lt ja ega see nüüd teab mis kinotükk olnudki, pigem just paras telkust jälgimiseks. Robert Redford on maailma kino ja rahu heaks oma festarite, sõnavõttude ja rahaga palju korda saatnud. Seekord püüdis ta taas olla poliitiliselt aktuaalne ning ergas olla ja see õnnestus, kuigi lõivu maksti ka pateetilisele patriotismile ja selle tõttu pole see all asuv vabariiklaste poolt tehtud fakeposter just kõige objektiivsem mõnitus. Minule isiklikult ei meeldinud militaarliini sissetoomine ja kahe soldati vene patriootlikule sõjafilmile omane käitumine. Michael Peña palkamine mängima haavatut tundus aga lausa World Trade Center´i paroodiana või oskas mees kaksiktorni rusude all tõesti nii veenvalt luumurruga oiata, et palgati sarnasesse rolli. Michael Peña´l on veel võimalus minna kinoajalukku kui mees kes haavatuid mängib ja minu arust peaks ta sellest haarama, seda teemat on CV-s pushima. Aga ka ilma tema ägamiseta oli sõduritega momendid kehvad, kuigi ma mõistan nende tähtsust veel ühe tajutava mõõtme sissetoomisel filmi ilmestamiseks.Robert Redford´i enda poolt mängitud professori ja tema õpilase vahelised keskustelud olid küll huvitavad, kuid filmi raskuskeskme panen Meryl Streep´i ja Tom Cruise´i õlule. Kui palju osatakse nende kahe ehk, ajakirjaniku ning senaatori, vahel öelda ilma, et otseselt midagi öeldakse. Kui peen ja intrigeeriv keskustelu, poliitika ajamine ja masina töö mis toodi vaatajani lausa filigraanse elegansiga. Veel kunagi varem pole Cruise nii vapustravalt hea välja näinud, sest tema isikliku elu veidrused sobvad karjeristlikku manipuleerivat senaatorit suurepäraselt ilmestama. Tore on näha veidikene kahetsust ja järelemõtlemist mida Redford vaatajale tagasihoidlikult pakkus. Lahmimist on USA välispoliitika teemadel palju olnud, nüüd siis ka vaikseid ja rahulikke, kuid informatiivselt sügavaid jutuajamisi antud teemal. Väheke ka actionit aga muidu dokumentaalfimi meenutavkammerlik keskusteludel püsiv lugu kahetsusest, patriotismist, õiglusest ja kohusetundest. Mõtlemapanev poliitika õppetund ( sõna otseses mõttes) ja lisaks killuke sotsiaalkriitikat. Mulle meeldis. 4/5
Senaator Jasper "Ma ei kandideeri presidendika!" Irving.

6 comments:

Wait, wut? said...

8/10?

8/10???

Stop taking drugs.

Trash said...

Cant quit drugs now, doctor forbid it.

How much would you give then?

Anonymous said...

Oled sa ikka üllatusi täis...

Trash said...

No mida on? No mida on? Mis selle filmiga siis on, ei meeldi kellelegi või?

Kas ma ikka seda mainisin, et Jasper Irving rääkis õiget juttu olukorrast.

Raul said...

Minu arust on küll tegu väga hea filmiga. Ise paneks ka kuskil 8 või vähemalt 7 kindlasti.
Ja see militaarliini toomine andis minu arust filmile just vürtsi juurde ning muidugi aitas ka sisu ilmestada. Nende kahe sõduri stseenid olid ju väga põnevad ja mis väga tähtis ka realistlikud. Rambosuguses filmis oleks nad võibolla selles võimatus olukorras vaenlastele ikkagi säru teinud, aga siin oli kõik nii nagu pidi. Minu arust need sõjastsseenid olid filmi kõrghetkedeks.
Anyway, väga hea arvustus sul ;)!

Trash said...

Kiitos, kiitos ! Ma juba mõtlesin, et sinagi Ralf heidad mulle ette liigses rõõmupilves olemist. :)