Thursday, October 23, 2008

New York Hardcore

N.Y.H.C. - Frank Pavich 1999

Eile otsisin netist Warzone´i "Don't Forget The Struggle, Don't Forget The Streets" nimelist debüütplaati aga avalikelt träkkeritelt ei leidnud. Esmakordselt tekkis tunne, et olen käitunud rumalalt lükates huvipuuduse põhjendusega tagasi kõik Waffles´i ja What.CD kutsed, sest Oink´i kasutajaks olemine näitas kui vähe mind tegelikult muusika allalaadimine huvitab. Nüüd aga jäi bitter tunne sisse, sest arvatavasti on kinnistel saitidel plaat jagamisel aga mina näe istun siin uste taga ja unistan vaid. Lohutuseks mõtlesin siis vaadata New York´i harcore scenest tehtud dokfilmi, oli ju Warzone´gi kaheksakümnendatel osa sellest. Ei olnud eriti hea dokumentaal ja seda nii muusikavaliku kui teabe poolest. Kangesti amatöörlik mulje jäi justkui oleks lavastaja vedanud kaamera ette vaid oma tuttavaid ja nende bände ( "25 Ta Life", "108", "V. O. D.", "Crown of Thornz", "District 9", "No Redeeming Social Value" ) ning laskud siis sõpsidel ülevoolavalt esindada kogu NYHC scenet. Oli muidugi staažikamaidki hardcore muusikuid, kuid kui keevitamiseks läks, siis oli filmitud ikka mingeid veidrikke klounaadi tegemas. Ei saa mina lihtsalt sellest uuest HC-st aru kus iga mees tahab olla neeger ja seda nii riietuse, attitude´i ja ka muusika koha pealt, sest mis hardcore see enam on kui hip-hop´i mõjutust sees pole. Samuti jätavad veidra mulje kõik need piercing teemad ja rastasoengud, see tundub rohkem nu-metal´i ja metalcore pärusmaa olevat ja ühele õigele youth crew rokkarile sobimatu. OK dokk aga veits üheülbaline esinejate ja intervjueeritavate poolest nii, et boonusdiski jagu lisamaterjali jätan täiesti tähelepanuta. 2/5
Veteranid.

Citizen X

Citizen X - Chris Gerolmo 1995

Tšikatilo tabamisest rääkiv thriller oli korralik detektiivifilm. Alguses veits ehmatas jänkide püüd kaheksakümnendate Venemaad kujutada, kogu need klišheelikud võttepaigad ja butafooria, kuid sellega harjus ning isegi näitlejatepoolne püüdlik veneaksendiga ingliskeel ei häirinud lõpuks enam. Oli seda kriitikateravust nõukogude stagnantide vastiu kah aga vähe võitu, sest tegelikkus oli palju karmim kui paari partorgi hirmutamine homosüüdistustega ning Moskvast saadetud uued uurijad. Nõukogude süsteemis pinda kobades ja soviet-mentaliteedis sumades ühe sarimõrvari leidmine võis olla palju süngem bürokraatiline piin ja depressiivsem põrgu ning kuigi seda filmis püüti ka näidata, jäi minu arust asi ikka veits lahjaks. Mina oleks eelistanud veelgi pedantsemat uurimise kujutamist ja dramaatika asemel detailitäpsemat analüüsi juurdluse käigust, kuid hea film oli sellegi poolest. 3,5/5
Uurija Viktor Burakov on kutsutud vaibale.

Wednesday, October 22, 2008

Gomorra

Gomorra - Matteo Garrone 2008

Gomorra romaani kirjutanud Roberto Saviano tapmisähvardustest ning politsei järelvalve all redutamisest on viimasel ajal juttu teinud ka kohalikud ajalehed, ei tea kas on peatselt plaanis raamat eesti keeles lettidele tuua või millest järsku selline ootamatu huvi? Igaljuhul on tegu mehega kelle debüütromaan Napoli argipäevast, kus igapäevaelu tihedalt organiseeritud kuritegevuse seotud, oli paljudele nii valusalt terav torge, et mehele pandi peale maffia poolt langetatud surmaotsus ja lubati see selle aasta jõuludeks täide saata. Pidasin minagi enda kohuseks anda allkiri, et Itaalia valitsus tõsisemalt suhtuks säärastesse kriminaalide poolt tehtud avaldustesse ning kirjaniku kaitsmise asemel kõrvaldaks hoopis ohu. Filmi vaadates oli esimene tunne heameel, et hoolimata teatud kõrgendatud kriminogeense tasemega kohtadest nagu Kopli ja Pelgulinna vaheline ala, Lasnamäe esinõlv või Maardu, on meil elu võtrreldes Napoli magalarajoonidega ikka hoopis teine asi. Ei mingeid relvadega mehi katustel patseerimas kelle ülesandeks on kogu alal sima peal hoida ja politseinike tuleku eest hoiatada. Ei mingit kus kuritegeliku maailmas vääratanud inimeste perekond tapetakse või ilma camorra loata paar eurot teeninud pereisa peetakse kuuli vääriliseks. See mis toimus vana viisaka euroopa südames meenutas pigem idaranniku geto-neegrite vägivallatsemist ning favela hierahiatele üles ehitatud valitsemiskorda kui tuttavlikku ( The Sopranos näiteks ) kuva cosa nostrast, kus enne kümme korda mõõdeti ja siis lõigati. Kuigi film näitab meile camorra valitsemise mitmeid eri tahke alates heroiini müümisega tänaval ( 500. 000 eurot päevakäive ), katuse pakkumisega ettevõtlusele ning lõpetades suvel kuulsaks saanud prügiveo organiseerimisega, siis jäi mitmeti ikka mulje, et enne mõõtmist lõigatakse või siis erandjuhul mõõdetakse korra. "Lõikamist" oli filmis palju ( 4000 organisatsiooniga seostatud mõrva viimase kolmekümne aasta jooksul - üks üle kolme päeva ), kuid seda ei saaks mingil juhul pidada action või isegi krimifilmiks, vaid pigem dramatiseeritud dokumentaaliks. Vägivald on lihtsalt loomulik osake napollaste elust ja film näitas seda kiretult, justkui kõrvalsaisja silme läbi, andmata võimalust hakata vedama mingeid dramaatilisi ja konkreetseid süzheeliine. Film oli lihtsalt läbilõige elust mida dikteerib valdavalt maffia. 4/5
Õnnestunud varitsus, petselt on naisel tinatükk ajus.

J.M.K.E. - Live in Germany

Kontsert Saksamaal - 54 minutit.

Bonus videod:

01 - Nad ei tea mu nime
02 - Monument
03 - Tere perestroika
04 - Elab veel Beria

Venelased mitte ainult ei tee häbi tundmata JMKE loomingust piraat-DVD-d ega müü seda ilma Villule kopikatki viskamata, vaid neil jagub veel ka jultumust liigitada teos mitte "Alternative, Punk, Independent (DVD Video)" kategooriasse kuuluvaks, vaid hoopis "Отечественный рок, панк, альтернатива (DVD Video)" alt leitavaks. Eesti on juba 17 aastat Venemaast sõltumatu olnud aga näe, JMKE on nende jaoks ikka naše - meie isamaaline. Oleks siis veel Anne Veski ja Jaak Joala, saaks aru aga JMKE? Kui Vennaskonnalt ilmub stabiilselt iga aastas üks film, kontsertturneed valgustav dokumentaal või videote kogumik ning Tõnu Trubetsky filmograafia nimekiri on juba pikem kui Steven Spielbergil, siis lausa häbiasi, et JMKE pole siiani ühtegi digipildiga asja üllitanud. Seetõttu ei saaVenemaa bootleg´i meistritele pahane ka olla, loodus lihtsalt ei salli tühja kohta ning parem VHS-ist konverditud tagasihoidliku menüüga piraat-DVD kui üldse mitte midagi. Saksamaa kontserdit olin videolt mitmeidki kordi varem vaadanud ja seetottu hüppasin seekord chapter-chapteri haaval parimate lugudeni, kuigi jah, JMKE selle aja looming vaid parimatest lugudest ju koosnesgi. Muidugi olid ka videod varem nähtud aga neid oli huvi taaskord vaadata, sest kui perestroikade ja beriate võib oma aja videograafilisi võimalusi silmas pidades rahule jääda, siis "Nad ei tea mu nime" on kahtlemata üks eesti parimaid haaravamaid videosid üldse. Stiilipuhas punk-rock klipp - hea montaaž, pisikesed lahedad animatsioonimomendid ning korralik idee ja teostus. Samuti on lõbus meeldetuletus minevikust ka Monumendi stop´n´motion animatsiooni ja filmi segav vallatus. Juba kasvõi nende kahe video pärast tasub kogu DVD-ga tutvust teha, kontserdit võiks aga võtta boonusena ja mitte vastupidi.

Fear(s) of the Dark

Peur(s) du noir - Blutch, Charles Burns, Marie Caillou, Pierre Di Sciullo, Lorenzo Mattotti, Richard McGuire 2007

Etteantud teemal valminud lühianimatsioonide kogumik mis käsitleb üldpildis hirmu pimeduse ees aga sekka ka muid tuntud foobiaid. Neli põhifilmi, üks teos mis lõikudena paigutatud teiste vahele ning lõpuks veel kõiki neid sisuv animeeritud raamtöö, absursete kujundite mäng koos targa jutuga. Animaatoriteks prantsuse koomiksikunstnikud ja graafilise disaini gurud, kõik oma ala vaeldamatud asjatundjad, toonideks must, valge ja hallid varjundid, tehnikaks animatsiooni ja arvutigraafika. Teine lugu kogumikult rääkis külaserval tiigis varitsevast ohtlikust elukast keda saabub küttima mitmel eri mandril loomi püüdnud spetsialist ja kolmas lugu oli hospital-horror segatuna jaapani koolikiusamisloo ning kummitavate samuraidega. Tükeldatud animatsioonist oli meeletult hea esimene lõik, lausa kahju, et stoori edasi läks, sest ilma järjeta oleks lugu veelgi vägivaldsem ning masendavam tundunud. Esimene ja viimane, ehk neljas olid aga fantastiliselt head. Kõigepealt viiekümnendate drive-in kino stiilis õuduslugu poisist kes leidis metsast tulnukputuka ja mis sellest mustast sitikast kümmekond aastat hiljem sai. Kõhe freaky sci-fi nupuke tänu kreenis seksuaaltoonile. Kogumiku viimane lugu oli aga peale hea sisu veel ka suurepäraselt animeeritud ning just viimane garanteeriks eraldivõetuna minu poolt täispunktid. Hea kogumik mida tasuks paari pärli pärast kindlasti vaadata. 3,5/5
Mees võõras majas.

Tuesday, October 21, 2008

Death Bell - Gosa - Midterm of Blood

Go-sa: Pi-eui Joong-gan-go-sa - Yoon Hong-seung ( Chang ) 2008

Korealaste püüd teha Saw´i laadset õuduspõnevikku oli ideetasandil täiesti arvestatav, kuid teostuselt ülimalt nõrk ja seda tänu puterdamisele, stoori sissemässimisele ja tuhande pisiasja ning eriefekti kasutusele. Puhta krimitrillerina oleks kättemaksulugu õpilastest kes koolimajja lukustatuna peavad sõnakunsti, matemaatika ning grammatikaülesandeid täites ükshaaval kaduvate ning tapja poolt lõksu seatud kaaslaste elu päästma, vägagi vaadatav olnud. Kahjuks aga suruti thrilleri sekka vaataja petmiseks mõeldud kummitusloo elemente, teismelistele suuntatud romantikamomente ning lõpuks veel ka kamaluga digitaaleffekte. See mis oleks pidanud olema Saag made in korea, oli lõpuks lihtsalt üks kirju-mirju jurts. 1,5/5

A Country Doctor

A Country Doctor - Koji Yamamura 2007

Filmi nägin aasta tagasi Animated Dreams´i raames ja meeldis juba siis. Sai blogisse kirjutatud: Koji Yamamura Kafkal põhineva animatsiooni pluss oli minu jaoks oskus luua head müstilist õhkkonda. Nihkega inimesed väikeses külas, saatanlikud mustad hobused, inimvaenulikkuseni küündiv tüdimus oma töös teisi aidates ja maagilise, hapralt puruneva tehismaailma atmosfäärsus. Kui veel lisada suurepärane kontideni torkav õõva tekitavav helindus oli tulemuseks millegi arusaamatult ebamaisega hirmu tekitav kinokogemus. Nüüd DVD-t üle vaadates oli aga elamus veelgi võimsam ning põhjuseks pean eraldiseisvana võtmise kogemust, sest festivalil kõiklaadi koomiliste trikifilmide säras, sürreaalsete animatsioonide möllus ning orgasmieelses rõõmuekstaasis noorte seltsis ei pääsenud teos ikkagi täie võimsusega esile. Nüüd aga oli veelgi õudsam, häirivam ja painavam kogemus, nüüd puges kohe naha alla ja kriipis küüntega seestpoolt. 4,5/5

Monday, October 20, 2008

Live Forever

Live Forever - John Dower 2003

Oli kunagi aeg mil union jack taas au sisse tõusis: rahvas oli tüdinenud usa seebistest boy-bändidest, britisaarte töölismagalate õlle ja kanepiähmane indie transformeerus laiadele massidele mõeldud brit-pop´iks, endised diskopersed, jõmmkärakad ja isegi paadunud hevimehed kuulasid pisar silmas oasist, trainspotting näitas noortele kuidas tuleb panna A-d, E-d ja H-d, lasnamäe naratava bussijuhi krapist tuli blur´i "boys and girls", piibli vahetasid populaarsuses välja face ning loaded, inglismaa dikteeris haute couture´i kui ka casual dress-jope-botased moe, bristolist tuli trip-hop, jarvis cocker näitas michael jacksonile munni, klubides keerutati saareriigi toodetud house´i plaate rohkem kui detroidi teknot, maailma mainekamad kunstiauhinnad läksid albioni ning tony blair viis mesimagusa naeratusega leboristide partei riiki juhtima. Olid üheksakümnendad, kas mäletate? Ja mis sellest kõigest sai? Kahjuks ei andnud käesolev dokfilm küsimusele ammendavat vastust, vaid jäi justkui pinnapealseks võttes tükke siit ja sealt ning pakkudes rohkem lõike muusikavideotest kui püsides ettevõetud rajal. Briti indiepopi langus tuli liiga kiiresti ja liiga järsk oli ka dokfilmi lõpp, jäi tunne nagu oleks veel öelda, kuid selle asemel näidati lihtsalt veelkord veiderdavaid britpopi staare kellest mõnedel olid tõsised rumaluse ja egoismi probleemid. Kuidagi lõpetamata ajaloojärk, sest vaevalt saab kogu vaibumust Oasise ja Blur´i rivaalitsemise süüks panna. 2,5/5
Inteligent ja kantpea.

Sunday, October 19, 2008

Army Of Lovers - Hurrah Hurrah Apocalypse

1 - Ride The Bullet (First Version)
2 - My Army Of Lovers
3 - Crucified
4 - Obsession (First Version)
5 - Candiman Messiash
6 - Ride The Bullet (Second Version)
7 - Israelism
8 - Judgment Day
9 - La Plage De Saint Tropez
10 - Sons Of Lucy
11 - I Am
12 - Lit De Parade
13 - Sexual Revolution
14 - Give My Life
15 - King Midas
16 - Let The Sunshine In
17 - Hands Up

Kuu aja camp-annus sai siis nüüd tunni ajaga ära võetud ja peab tõdema, et tuju on ütlemata hea. Army Of Lovers oli ja on siiani sigahea popbänd ning seda tänu Alexander Bard´i nimelise mehe geniaalsele mõistusele tänu millele bänd nägi välja ja kõlas sellise särava ikoonliku inglihäälse mesise piltpostkaardina nagu ta oli.
Camilla.

Metropolitan

Metropolitan - Whit Stillman 1990

Slacker-komöödiatest juttu tehes kandub teema alati Noah Baumbach´i meistritöö Kicking and Screaming´u, Jarmushi Stranger Then Raradise´i või Kevin Smith´i Clerks´i peale aga ka käesolevat filmi on mainitud ja mõningaste mööndustega võis seda žanri kuuluvaks pidada küll. Noorte New York´i debütantide jõudeelu kus läbitakse momenti mis eristab noorpõlvekergluse tulevikus ettemääratud materialismist, kus enesesele seatud tõekspidamised on tihti vastuolus argipäevaga ja isiklik ego suurem kui teod lubada laseks ning kus romantilised suhted peavad tihti ruumi tegema teravmeelsetele sotsiaalpinnasel või kapitalismifilosoofiatel kerkinud väitlustele. Vaimukas komöödia mille suurimaks plussiks ei pidanud ma vastupidiselt paljudele mitte noorte eneseväljendusraskustest ning isikupära leidmise otsinguil suust väljalastavaid targutusi, vaid kõnesõja taustale jäävad kaunist tagasihoidlikku armastuslugu. Samuti sümpatseeris mulle lavastaja veits anarkronistlik lähenemine New York´ile ning rikka kesklassi olenguõhustikule mis meenutas peale kaheksakümnendate lõpu veel ka kolmekümnendate seltskonnaglamuuri ja kuuekümnendate lõbusaid noorte kokteiliõhtud. Edukate vanemate laste vabaaja harrastused, seltskonnaklatš ja omavahelised suhted sotsiaalsel pinnal on püsinud sarnased sajandi, kuigi noored ise on kõik selle väikekodanliku elumalli vastu ning varmad seda küüniliselt põlastama. Hea indiedebüüt. 3,5/5
Alati šarmantne Chris Eigeman ja armas Carolyn Farina.

The History Of Depeche Mode Bonus DVD Vol.2

01. Interview Depeche Mode
02. Interview D.Gahan
03. I Feel You Concert Projection 2005
04. Intro Depeche Mode 86>98
05. Goodnight Lovers (Video Clip)
06. Interview D.Gahan (TV Total 2007)
07. I Need You (Video Clip)
08. Suffer Well (Video Clip Sims Version)
09. Judas (Rock AM Ring WDR)
10. Photographic (Rock AM Ring WDR)
11. Interview D.Gahan (M6 Music "Focus Rock" 2007)
12. EMA MTV 2007

Rock AM Ring´i festivalil esitatud esimeselt plaadilt pärit lugu Photographic kõlas live-trummide ja veits karmimaks keeratud sündisaundiga justkui mõne industrialbändi potensiaalne scenet hullutav raginahitt aga mitte läikiv poplaul nagu ajad tagasi. Lausa super versioon loost, tahaks audiona saada. Muu oli kahjuks pullisõnnik.

Saturday, October 18, 2008

Jar City

Mýrin - Baltasar Kormákur 2006

Islandi auhinnatud krimidraama meenutas mulle kangesti meie põhjanaabrite kirjamehe Matti Yrjänä Joensuu Harjunpää raamatute õhkkonda. Eks islandil ole sarnaselt soomele samasuguna külm-karge depressiivsus, kuritegude taga kükitavad elutragöödiad ning mõrvateele läkitavad hingeraskused. Ei mingit jänkilikku relvapoosetamist ega tapmist tapmise pärast vaid luhtunud unelmad,valatud pisarad ning esiisadelt pärandiks saadud needusekoorem. Island elab saagades ja need saagav võtavad siiamaani mehi oma haardesse, suguvõsa teod ja näod peegeldavad tagasi lastelt ja lastelastelt. Seitsmekümnendatel kriminaalsesse kolmikusse, kes kogu paikkonda oma terrori all hoidis, kuulunud vanamehenäss leitakse oma kodunt tapetuna ning isiklike eluraskustega maadlev detektiiv Erlendur asub kahe abilisega uurima mõrva mille eellugu mis ulatub kaugesse minevikku. Minevik viskab aga tegevuse tagasi, näidates, et kõik on omavahel seotud, nii praegused kuritööd kui mineviku vead ja patud. Traagikat jagub igasse kümnendisse ja sellega võik kogu islandi klibused tühermaad katta, kaanetada järved ning toppida kinni geisrid. Islandi film aga seekord ilma kohustusliku müstilise momendita, justkui oleks seoses majanduse kokkuvarisemisega sealmaal ka trollid, haldjad ja vesinäkid peitu pugenud. Ma isiklikult kohe ootasin seda teispoolsuse puudutust mis igas saare filmis sees on, kuid pakuti vaid reaalselt tajutava maailma puudutusi, valusaid selliseid. Hea krimidraama - vaikne, minimalistlik, põnev ja kena pildiga. Politseifilm ilma liigse vägivalla ja actionita, lihtsalt ühe mõrva uurimine ja lahedamine. 4/5
Saareriigi kõige karmim politseinik ja kõige vägivaldsem kriminaal.

Cybervenus FeiFei

Cybervenus FeiFei - Blue Moon Studio 2001

Minu esimene kokkupuude virtuaal-iidol tegelaskujuga. Jaapanis olid sellised arvutigraafikaga loodud pop-staarid aastaid tagasi vägagi fännatud, neid intervjueeriti kui päris inimesi, osteti nendega seotud träni ja jälgiti kõmulehtedest näitsikute tehiselu. Võib-olla häkker-nohikud isegi stalkisid mõnda virtuaalmaailmas, seegi ju nanotehnikasajandl võimalik. FeiFei oli kena ja vallatu virtuaalnäitsik küll, ei vaidle vastu, kuid tema naiivsed "seiklused" oli minu maitsele liiga labased ja lapsikud. Olen küll üle saanud hirmust kompuutergraafikaga loodud 3-D tegelaste ees, kuid nende armastama hakkamiseni on veel suur samm astuda. 1,5/5

The History Of Depeche Mode Bonus DVD Vol.1

01. Depeche Mode Week End - VH1 Depeche Mode Week End
Leave In Silence (Video)
02. Depeche Mode Week End - VH1 Depeche Mode Week End
Get The Balance Right (Video)
03. Depeche Mode Week End - VH1 Depeche Mode Week End
See You (Video)
04. Paris Premiere "British" - Paris Premiere
05. People Are People - ("TOTP" BBC)
06. Master And Servant (M6 Music Top Culte
07. Interview D.Gahan + A.Wilder May 1986
08. Stripped - PETER's Pop Show
09. A Question Of Lust (M6 Music Top Culte)
10. Interview A.Fletcher & M.Gore - (TV News Antenne 2)
11. Strangelove (M6 Music Top Culte)
12. New York Madison Square Garden (Canal + "Le Plein de Super)
13. Interview M.Gore & A.Fletcher M6 - Nouba M6 Alain Gardinier I Feel You (Video Clip)
14. TOP Albums (Canal+ Bruno Solo)
15. Walking In My Shoes (Concert Projection)
16. Video Montage (It's No Good Live Sound)
17. A Question Of Lust (Concert Projection - The Singles Tour)
18. Interview Dave Gahan - Virgin Mega (Images Zenith de Paris)

Kogumiksarja kõige parem plaat kus peal DM´i muusikatop Violator´i ajast ning samas ka silmale rõõmuks vanad varjujäänud videod lugudele Leave In Silence ja Get The Balance Right. Kvaliteetne pilt, huvitavad intervjuud ja vahvad koomilised videomontaažid mis kontserdite ajal ekraanitelt näidatakse. Tõeliselt hea kogumik muusikat ja videot.
Üks mu lemmikbiise Depeche Mode´ilt.

Deep Imagination

Deep Imagination - Hidekazu Ohara, Osamu Kobayashi, Nobutaka Ito, Kazuto Nakazawa, Yasushi Muraki 2007

Studio 4°C töödes ma siiani pettuma ei ole pidanud, pigem kiidan hoopis selle animatsioonistuudio töödele tähelepanu juhtinud Fushit taevani, sest sealsete töölaudade tagant on tulnud puhast meeleäratajat ja vaimukommi. Kiita tuleb ka käesolevat kogumikku kuhu peale, sarnaselt varem ilmunud samplerile Amazing Nuts!, mahutatud viis suurepärast tööd tutvustamaks pöörast fantaasiat, kena pliaatsijoont ja elavat hinge mis igasse lühiklippi sisse on suudetud puhuda."Professor Dan Petory's Blues" oli erinevate animatsioonitehnikate segu mis tänu sellele meenutas Nintendo Wario Ware mänge, stoori korralik ja koomiline, kuid üldpilt mitte just parim. "End of the World" tuletas kangesti meelde kaheksakümnendate alguse Heavy Metal nimelist animatsiooni oma sisu ja välimuse poolest, kuid aimata võis ka jaapani puudutust. Gooti kurblugu nimega "Comedy" olin näinud juba varem ühelt Grasshoppa kogumikult mille sai just käesoleva lühifilmi tõttu hangitud. Siis olin väheke pettunud, kuid seekord meeldis animatsioon mulle isegi enam, sobis kuidagi oma ajaloolis-fantasy õhustikult ulmeseikluste vahele. "Higan" oli justkui vanakooli anime kus tankid ja mechad üksteisest transleerivate kuulida ning taktikaliste rakettide tulesajus mõõtu võtavad. Kui meeldis PatLabor: The Mobile Police algusmadin öises metsas, siis on see anime just sulle. Kõige paremaks tuleb lugeda aga kogumiku viimast tööd "Garakuta no Machi´t". Sarnanes sisult Nõukogude ulmekogumikus "Diogenese latern" ilmunud A. Dneprovi lühijutuga "Krabisaar", olles justkui selle teaduslik fantastilise loo kawaii variant. Just piisavalt mõnus ja nunnu, et kogu kogumikust hea mulje jätta. Studio 4°C ruulib. 4,5/5
Poiss ja tema roboteid sööv tehiskrabist sõber. Klikka peale, et pilti suuremalt näha.