Konseptuaalne kontserfilm, ehk teisisõnu Yellow Magic Orchestra teatraalne kontsertetendus mis paraleelselt mängufilmiga peaks looma terviklikkuse, kas see ka nii on jääb aga vaataja isikliku elamuse tasemele. Teemaks nagu pealkirigi ütleb propaganda ja selle ilmingud totalitaarse ühiskonna häälekandjana, kuid fantaasial võib lasta vabalt lennata, sest üksikud märgid ei kammitse liiga ega jutusta sõnumit ümber. Samahästi võiks lõigata Kraftwerk´i kontsertvõtete vahele kaadreid suurlinna melust ja näidata ajalehepoissi ning pankurit, kas see aga muudab kogu pakutava teose kapitalismi hääletoruks või rahamaailma vastaseks, jääb tutvuja vaatenurgaks. Suurema osa filmist loob muusika ja sõnum jääb paratamatult vaid visuualseks taustaks, muutes kogu kontserdi justkui õrnalt läbiva joonega videolõikude kogumikuks. Näiteks Sogo Ishii on filmis 1/2 Mensch teinud sama ansambliga Einstürzende Neubauten. Teost võib võtta kui sõnumit edastavat filmi, kuid lõpuks taandub kõik ikkagi muusika ning eraldiseisvate lugude juurde. Oleks justkui film aga samas vaatad ikka vaid muusikaklippe, mis sellest, et ühtlases sujuvas kontserdirütmis. Koomiline oli ansambli lavakehade kasutus. Samal ajal tahtsid kõik eurooopa sündipopi ja uue laine bändid rõhuda jaapanipärasusele, kõigi loomingus pidi sees olema väike tuledesäras tokyo, kirev kimano ja saladuslik lehvikuga geisha. Jaapanlased aga olid lavale tarinud põhjamaised blondiinid, maakera teisel küljel kujutas see elektroonilises muusikas eksootikat, võiks ette kujutada. Hea muusikafilm, mille tausta võid ise tükkidest kokku fantaseerida. 3,5/5
Tugevad sümbolid.
No comments:
Post a Comment