Nightmares and Dreamscapes: From the Stories of Stephen King - TNT series 2006Minule isiklikult on Stephen King´i ekraniseeringud alati jätnud telefilmi mulje. Pean siinkohal silmas just õudusjuttude omi mis moodustavad tema linale jõudnud töödest enamuse. Draamalugudel ning põnevusjuttudel, näiteks nagu ta vanglateosed ( mis minule viimaste aastatega järjest vähem meeldima on hakanud ), seisnevatele ekraniseeringutele sobib aga kino küll, kuid teatud telefilmi või seriaalilikkus püsib neiski. Suurem osa King´i loomingust on aga nagunii televisiooni jaoks tehtud, püsib täpselt mõistetavas kvaliteedi ning kvantideedi suhtes, ei paku enamat kui vaataja ootab ega riku samas ka lootusi. Hõbelina jaoks tehtud filmid võivad aga pettumust tuua ja just tänu kokkupõrkele kus keskmine telestandard milles nad tehtud on ja kinokülastaja lootus vastakuti lähevad, lühiloost tuletatud õudusfilm ei pruugi kogu täispika kalliks maksma läinud teose sisu piisavalt tummiselt täita. Käesoleva kogumiku lood oli televisiooni jaoks lavastatud ja kogu asi püsis paigal, ei mingit liigset punnitamist ega küünitamist, just sellised mõnusad telekafilmid.
Battleground - Brian Henson 2006Esimene film oli kogumiku parim. William Hurt´i mängitud palgamõrvar sattus karbitäie tinasõdurite rünnaku ohvriks, väikesed plastmassist firuurid pidamas lahingut kümaverelise tapjaga, lilliputide heitlus gulliveriga kus sõjatandriks modernse sisustusega kallis lukskorter. Rumal lõpp, kuid ülipõnev sisu. 9/10
Crouch End - Mark Haber 2006
Jänkide ettekujutus Londonist, turisti vaatenurk britilikkusele. Kaks noort ameeriklast linnaosas kus dimensioonid on nihkes ning tänavapragudest immitseb kurjust. Kohati päris kõheda fiiliga, kuid üldmuljelt lihtsalt ladna horror. 6/10
Umney's Last Case - Rob Bowman 2006William H. Macy suurepärane roll pulpraamatute kaante vahelt reaalsesse maailma jõudnud eradetektiivina. Musta huumorit ja tõsist traagikat segav stoori mis sisult üpris keskpärane, kuid tänu näitlejaile ja naljaturtsatustele võrratu nauding. 8/10
The End of the Whole Mess - Mikael Salomon 2006
Nõrk sci-fi. Haed kavatsused muutuvad katastroofiks, maailmalõpp ning selle põhjuste veniv lahtiseletamine. Oleme seda varem kuulnud ja näinud, ei midagi uut ega huvitavat. 3/10
The Road Virus Heads North - Sergio Mimica-Gezzan 2006
Põhjus kogu filmidekogumikuga tutvumiseks, üks minu lemmikuid King´ilt. Ekraniseeringuga võis rahule jääda, sest jutustuse fiiling oli üsna hästi edasi antud, kuigi paberkandjal oli õudust rohkem kui tselluloidil. Tom Berenger sobis peategelasest õuduskirjaniku rolli suuurepäraselt, mees näeb hallipäise vanama härrasmehena pagana soliidne välja. 8/10
The Fifth Quarter - Rob Bowman 2006Stiilipuhas krimilugu pättidest kes peavad varandusekaartui jagama, kuid eelistavad igaüks ise kogu noosiga jalga lasta. Täitsa põnev väike thriller kus peaosa mängiv Jeremy Sisto, paljude kohalike noorte filmiblogijate iidol, tundus minule alles nüüd esmakordselt sümpaatse näitlejana. 7/10
Autopsy Room Four - Mikael Salomon 2006
Mürkmao hammustuse tagajärjel koomasse langenud mees tunnistatakse surnuks ning saadetakse lahkamisele hoolimata sellest, et ta kuuleb ja näeb kõike, lihtsalt liigutada ei suuda. Skalpelli alt pääsemine on sõna otseses mõttes noateral, põnevus on üles ehitatud mustale huumorile ja pisidetailide hoomamisele ja kuigi õnnelik lõpp on ettearvatav, jagub koomikat ja pinevust tiitriteni. 8/10
You Know They Got a Hell of a Band - Mike Robe 2006
Kui kogumikku alustas parim, siis lõpetab kehvem. Lugu Rock´n´roll´istaaride Taevast oli täiesti mõtetu tilu-lilu, ei vaimukust, õudust ega tõelist rock´i. 2/10
Kokkuvõttes, kui mõned episoodid välja arvata, täitsa mõnus ajaviide. 3/5
The Road Virus Heads North - juba jutustuse nimi on täiega kunn!
8 comments:
Läheb peatselt vaatamisele.
Neid 45 - 50 minutilisi episoode on kerge vaadata ka. Ja huvitav, et millist stoorit järgmisena pakutakse.
Hea näide 40-50 minuti formaadi suurepärasest sobivusest horrorilugudele on näiteks Master of horror.
Mulle andis üks horrorfännist blogilugeja isegi šifri parimate episoodide jaoks aga siiani pole MoH´iga tutvust teinud.
kusjuures see 40-50 minutit oleks kuradi sobilik enamuste õudukate puhul.
dunno mis kuradi fetish on selle keskmise ~1:30 kestvusega, et kui on alla selle siis ei loeta nagu päris filmiks või mis?
hea näide on see norrakate "Inimjaht". 1:17 kestev film oli ilmselgelt pool tundi liiga pikk.
oleks võinud olla aus enda vastu ja teha 45 minutilise terava ja konkreetse slasheri, kuna rohkemaks polnud lihtsalt materjali.
või noh, võiks olla mingi slasheri mõõdupuu, kui sul on ainult 4 tiinekat teise ilma saata siis on filmi pikkus 40 minti, 77 minutilise filmi puhul võiks olla ikka 8-9 noorukit vähemalt.
ahjah, üks korralik slasher sisaldab paljaid tisse. kus kurat olid inimjahi tissid, ah?
Mulle ka ei meeldinud ja sul Adi on õigus. Lõpus silgati lihtsalt mööda metsa ja ainud teravus oli näkku löövad kuuseoksad. Paljud aga pole nii nõudlikud kui meie, nii mõnedki ütlesid kinost väljudes hea sõna.
MoH olen ma kõik kolm hooaega äravaadanud. Esimene kõlbab muarust julgelt algusest lõpuni vaadata, oli küll ka kehvemaid kuid ühtegi nagu väga halba episoodi ei meenu. Teisepuhul juba on suht ohtralt kehvi palu ning kolmandas oli vaid kaks episoodi mida julgeks soovitada. Seal hooajas kadus muidugi see Master osa ära, tuntud resisöörid lõid nimelt asjale käega ning sellest tulenevalt muudeti ka nimi.
Eks kunagi saab tutvust tehtud, ise ei viitsi aga hetkel otsima hakata. :)
Post a Comment