Aastaid tagasi lasin võimaluse käest ning jätsin käesoleva filmi vaatamata. Ei olnud siis selline Hiina kinokunsti fänn kes oleks ühele kunstniku elust pajatavale kunstilisele teosele liiga palju tähelepanu pööranud, rohkem toitsin end sealse maa talupoja ning töölisdraamadega, ehk traditsioonilisemat laadi hiina kinokunstiga. Paar aastat hiljem kui hakkasid levima teosed mis kodumaal mandrihiinas keelatud, oli hirmus kahju, et Frozen omal ajal vaatamata jäi, sest ka see linalugu smuugeldati hõlma all riigist välja ning alustas kodumaa võimude kiuste võidukäiku lääne festivalivaatajate seas. Hiljem suurepäraseid draamasid lavastanud Xiaoshuai Wang "keelatud" film ei olnud nii intrigeeriv ega hea kui lootsin. Üpris tavaline karuse pildiga "tudengifilm" mille erilisust võiks esile tõsta kahe küljega. Esiteks valgustas linalugu väga mõistetavalt avarduva hiinamaa noorte kustiringkondi kuhu järsku hakkasid imbuma lääne nüüdiskultuuri väljendusvormid, realismi vahetas välja popkunst ning uus kuum sõna oli performance. Noorte vihaste meeste avatus kõike seda proovida, kõiges kaasa lüüa ning läbi uute kunstisuundade nime teha oli linti saadud hinge ja ehedusega, oli näha, et lavastaja filmi peategelasega sarnastes kunstiringkondades liikunud. Teine filmi väärtust tõstev aspekt oli peaosatäitja valik, sest Hongshen Jia oli täpselt õige mees sellise rolli jaoks. Kunagine teletäht kes võidelnud narko-alkoholiprobleemidega ning viibinud skisofreenia pärast hullumajas ja alustanud hiljem filmikarjääri otsast peale, seekord blockbusterite asemel indiefilmides, oli igati sobiv kandidaat suitsiidse kunstniku ossa. Täiesti temalik esitus ja koheselt kvaliteetsemna filmi tunne. Aga mitte veel väga hea filmi tunne. 3,5/5
Hongshen Jia
No comments:
Post a Comment