Ega ma animet vaadates just eriti taustauuringuid tee ja lavastajate varasematele töödele heidan pilgu kuidas juhtub, nagunii ei jää jaapanipärased nimed meelde ja alati vaja kõike IMDb kaudu kontrollida. Aga kui neid ikka vaikselt tilgutada, siis jääb paratamatult üht-teist ka meelde ja hakkab silma. Näiteks Kôji Morimoto nimi kumas hämaralt ajusopis ja vaatama asudes oskasin ka täpselt näpu peale panna, see oli ju mees kes The Animatrix´is tegi ühe parimatest episoodidest, lastest kes avastavad vea masinas, ehk lõigu nimega Beyond. Urarochi Diamond polnud küll nii sarnane, et kohe lahvatanud oleks, kuid pliiatsijoone tundsin lõpupoole ära ja vaatamine muutus hulga sisukamaks, sest uudishimust puurituna olin taas jaapani keelt trotsides tõlketa töö kallale asunud ning ega 24 minutilist minimaalse liikumisega flash-animatsiooni pole just kõige teravamat elamust pakkuv ettevõtmine. Eriti kui taotluslikult visandlik pliiatsijoon on lihtsalt arvutisse skännitud, lisatud varjud, mõne üksiku detaili liikumine, muusika ning tekstirida. Netist loetud väide, et see animeseriaal kellelegi ei meeldi, oli aga ilmselge liialdus.Aga 24 minutit ei ole ka palju ja kunagi, siis kui fännid englishi juurde lisavad, võib ju taas üle vaadata sest klippide kogumik oli ääretult audiotekstirikas ja subtiitritega kohe kindlasti 2 kolmandikku enam pakkuv kui lihtsalt pildi jõllitamine. Aga kuna käesolev teos oli "selle" jaapani animatsioonikompanii toode, siis mööda minek tundus ilmvõimatu. Studio 4°C on ju must see, kuigi jah, menüüdes navigeerimise võiksid nad oma jaapani reliisidel ka valge inimese jaoks arusaadavaks teha! 2,5/5
Sumi ja Megumi rannakohvikus.
No comments:
Post a Comment