Natsu e no Tobira - Keiko Takemiya 1981See suvi oli eriline. Juba selle suve lõhn oli teistmoodi, küllasem ja magusam...
Neljaliikmeline poistekamp on koondunud liider Marion´i ümber, sest küünikust noormees omab oma külmas kalkuses lausa vastupandamatut jõudu, mõjub napisõnalisus targana ja hooletus pealiskaudses suhtumises elunäinuna. Ometi varjab poiss oma maski taga hoopis lapselikku naiivsust ja ebaküpsust ning kõigest püüab täiskasvanulikult käituda, olema aga seda veel vaimselt väetike. Tema ja ta sõprade äratamiseks aga ei piisa vanemate kooliõpilastega peetud julgusmängud ega samaaelise neiu rõõsk-süütu armastus, selleks läheb vaja salapärase kameeliadaami, kohaliku rikka kurtisaani sobimatut seksuaalsuhet noore Marion´iga.
Keiko Takemiya 1975 valminud manga millel teos põhineb on üks seitsmekümnendate shōjo-klassikuist ja anime shounen ai žanri alusepanijatest, kuid teost pelgalt teerajajana võtta oleks üles näidata liiga vähe austust. Anime oli ka täiesti iseseisva loona väga hea ja hoolimata kaheksakümnendate alguse animele omasest väheke lapsikust karakteridisainist, palju täiskasvanulikum kui alul visuaalse küljre järgi otsustades välja paistis. 
Pealkiri ütleb iseenesest kõik, lapsepõlv on möödas ja algab elusuvi, täiskasvanuikka jõudmise aeg ning seda muutust noore meelelaadis kajastab teos suurepäraselt. Poiste maailmapilt püsib oma enese loodud ratsionaalsusel, kuid nende ellu sekkuvad täiskasvanud mängivad hoopis teiste reeglite järgi või pigem oleks õige öelda, et ignoreerivad igasuguseid reegleid. Just ettekujutus käitumisest ja tegelik eluküpsus sellega kaasnevate eneseloodud vabadustega on katalüsaatoriks muundustele noorte poiste hinges, see ulma purunemine toob esile tõelised tunded, hingeavarused ja väiklased mallid.
Lugu asetub aastasse 1864, tegevuspaigaks Prantsusmaal asub poiste lütseum ja see taust annab teosele kõvasti juurda, sest ma ei suudagi ette kujutada sama stoorit mõnes jaapani koolis. See on uue laine romantism ja uue sajandi kodanlik tragöödia, meile romaanide kaudu tuttav maailm milles orienteerumiseks pole vaja märke otsida, neid tuttavlikke elemente leiab igast minutist. Suurepärane lugu mis hoolimata tunnisest kestvusest, suutis jutustada vaatajale 6 erineva inimese armastusest, tunnetest ja ootustest....sügisel leidsime heki alt roiskunud mägra korjuse. 4,5/5
Elukogenud naise veetlusele on märgade kõrvatagustega poisikesel raske vastu panna.
4 comments:
Mulle ütles pealkiri esimese asjana hoopis seda, et Trash arvustab mingit karmi hentai-panemist. Summer ju ka tüdruku nimi.
Nüüd läbi lugedes alles vaatan, et hoopis ilus lugu armastusest.
irw@...sügisel leidsime heki alt roiskunud mägra korjuse.
X-D
Üldiselt jaapanlastele meeldibki tihti viia tegevus kas 19-20.sajandi Inglismaale (anglofiilid) või Prantsusmaale või siis tuua tänapäeva kontekstis sisse vahetusõpilane USA'st või Inglismaalt. Nende meelest opn see ilge jõukuse näitaja, kui saavad oma last koolitada GB's.
Aga anime on joonistatud jah..., no oma aja kohta hästi, aga praegu natuke häirib juba. Paraku süžeeliselt parimad animed jäävadki minu meelest just sinna aega.
No ma poleks LSD all ka Suummerit naise nimena tuletanud, kuigi tean jah, et jänkidemaal on see niimoodi ka kasutusel. Tean tsikki kelle nimi on Hõbe, sama sõna inglisekeelne kääne aga hoopis poisslapse nimi.
PS. See roiskunud mägra jutt oli tegelikult tosinkond aastat tagasi Eesti Ekspressi Kranaadis kui parodeeriti parfüümireklaami. Suve lugudega tuleb see mulle aga pea alati meelde, nüüd siis panin versiooni ka oma blogisse.
Post a Comment