The Spirit - Frank Miller 2008Pool aastat tagasi olid postrit ja promopildid päris kõnekad, kuid filmi ilmumise järel on kõigil mokk maas. Ei mingeid rõõmuhõiskeid ega visuaalivaimustust, kohustuslikus korras vaadatakse ära, öeldakse viisakalt nõrk ja unustatakse. Ja ega saa mina teisiti, ikka pidi vaatama ja ikka peab virisema, kuigi otsest pettumust ei olnud, sest puudusid vastavad ootused ja lootused. The Spirit oli väga tühi film ja mitte ainult selle poolest, et tegelased kumisesid seest ja saja minuti vältel tõesti midagi ei toimunud, vaid ka kaadrid olid harjumatult tühjad. Võimendatud must-valge koloriit juba ise tekitab vaakumit aga kui kaadris ka midagi ei asu, siis on tunne justkui vahiks tühja teatrilava kus prožektor valgustab tumedat lavasügavust.
Hea küljena võib vaid välja tuua kohatist koomiksilikkust, seda küll mitte filmi enese koomiksilikkusena, vaid tegelaste ja tausta sarjis-stiili, linn oli justkui Gotham City ja kangelane meenutas Dick Tracy´t ning Shadow´it. Samuti oli tegelaste hulgas Kurt Vonneguti romaanist "Ema öö" laenatud Harlemi Muust Füürer himself, cameona küll teretulnud, kuid filmi enda jaoks ebavajalik. Kui tahate Sin City 2-st elamust saada, soovitan The Spirit vahele jätta, rikub vaid tuju ja maitset. 1,5/5
Tuvi katusel. Aga parem varblane pihus.
4 comments:
Kuradi halb film oli tõesti. Frank üritas liiga Sin Citylik ja diip olla. Aga need paksud tüübid olid ägedad seal.
Patulinna järjed peaks ka valmima peatselt ja kuigi Spirit ajas isu ära, tuleb vist ikka vaadata.
Sin City 2 potentsiaali The Spirit minu jaoks ei hägustanud. Meenutas see film otsekui Sin City DVD ekstrat. Paras julk.
Aga ikka pidi ju vaatama! T'äpselt!
Post a Comment