Matt Wagner, Steven T. Seagle, Guy Davis - Sandman Mystery Theatre #17-20
Vertigo 2006
Siiani kõige parem ( müstikateatri ) Sandman´i lugu, just parajas koguses põnevust, romantikat ja detektiivitööd, lisaks veel suurepärane ajastu, ehk New York´i koorekihi tegemiste kujutamine kolmekümnendate teisel poolel. Mitte üheski koomiksis pole nii hästi kunstniku autoristiil ja ajastu koloroiit kokkusobinud kui Sandman Mystery Theatre´is, pliiatsit liigutav Guy Davis on just sobilik mees seda detektiivisarja joonistama ning alul harjumatuna, lausa grotesksena, tundunud artwork on nüüdseks üks mu lemmikuid. SMT on üks paganama hea krimisari.
Thursday, April 30, 2009
Hexstatic presents Video Remixes & Rarities
Hexstatic presents Video Remixes & Rarities 2008
01. Natural Rhythms Trilogy (Hexstatic and Coldcut)
02. Deadly Media + Remix (Rewind 2000)
03. Stylophonic (Rewind 2000)
04. Robopop (Rewind 2000)
05. Communication breakdown (Rewind 2000)
06. Ninjatune(Rewind 2000)
07. Vector (Rewind 2000)
08. Machine toy(Rewind 2000)
09. Bass Invader(Rewind 2000)
10. Auto,(Rewind 2000)
11. Salvador feat. Organic audio (MasterView2005)
12. Distorted Minds feat.Juice Aleem (MasterView2005)
+ Guerrilla Gigs-Zero DB remix (MasterView 2005)
13. Perfect Bird (MasterView2005)
14. Pulse (MasterView2005)
15. That track (MasterView2005)
16. Newtons cradle (When Robots Go Bad 2007)
17. Red Laser Beam(When Robots Go Bad 2007)
18. Bust (When Robots Go Bad 2007)
Videod on kõik ikka puhas kuld või ütleme siis, et muusikapalad, sest nii mõnigi Hexstaticu lugu oli saanud korduvate videofektidega välimuse kust originaalne fiil on kiire kaduma. Samas aga ka tõeliselt omanäolisi videoklippegi nagu näiteks Timber või Ninjatune. DVD-l boonusena olevad remixid aga olid igavad nii pildis kui soundis.
01. Natural Rhythms Trilogy (Hexstatic and Coldcut)
02. Deadly Media + Remix (Rewind 2000)
03. Stylophonic (Rewind 2000)
04. Robopop (Rewind 2000)
05. Communication breakdown (Rewind 2000)
06. Ninjatune(Rewind 2000)
07. Vector (Rewind 2000)
08. Machine toy(Rewind 2000)
09. Bass Invader(Rewind 2000)
10. Auto,(Rewind 2000)
11. Salvador feat. Organic audio (MasterView2005)
12. Distorted Minds feat.Juice Aleem (MasterView2005)
+ Guerrilla Gigs-Zero DB remix (MasterView 2005)
13. Perfect Bird (MasterView2005)
14. Pulse (MasterView2005)
15. That track (MasterView2005)
16. Newtons cradle (When Robots Go Bad 2007)
17. Red Laser Beam(When Robots Go Bad 2007)
18. Bust (When Robots Go Bad 2007)
Videod on kõik ikka puhas kuld või ütleme siis, et muusikapalad, sest nii mõnigi Hexstaticu lugu oli saanud korduvate videofektidega välimuse kust originaalne fiil on kiire kaduma. Samas aga ka tõeliselt omanäolisi videoklippegi nagu näiteks Timber või Ninjatune. DVD-l boonusena olevad remixid aga olid igavad nii pildis kui soundis.
Higher Learning
Higher Learning - John Singleton 1995
Viimasel ajal on paljude tõsistel teemadel rääkivate filmide vaatamise järel jäänud sisse tunne, justkui oleks asi poolik ja lõpuni minemata jäänud. On hea stoori mängufilmis või siis tugev dokfilmi teema aga ikka jääb midagi puudu, midagi sellist millele mina vaatajana oskan näpu peale panna aga lavastaja pole märganud või siis tõenäolisemalt vältinud. Ka siin filmis, mis küll proovis tõsiselt ja ausalt lahata rasside vahele kerkivaid probleeme realistlikul pinnal, jäi taas puudu objektiivsusest ning julgusest. Ettevõetud teema kukkus ikkagi poliitilise korrektsuse poolt ettemärgitud aukku ja rahvaste sõpruse agenda nimel mindi banaalsustesse. Kui neegri seljas olev terroriorganisatsiooni Mustad Pantrid T-särk´i kujutatakse positiivse märgina, siis ketiga kaelasrippuv raudrist on koheselt saatana enese sümbol ja selle kandja lootusetu nats. Mis on lubatud ühele pole lubatud teisele, kuid just need kellele filmis on antud palju vabadust, prööklevad kõige kõvema häälega sellest kuidas neilt seda pidevalt röövitakse, kuidas neid alla surutakse ja ahistatakse. Ja see on veel ilustatud, silutud nägemus mida vaatajale pakutakse kui võrdväärselt mõlemat poolt kuvavat lähenemist.Film räägib kolme vaesest perest pärit noore tulekust rikkama taustaga õpilastele mõeldud ülikooli ning nende kohanemisest, mugavdumisest ning muutustest mis avatud maailma astumisega kaasnevad. Getost pärit kutt kuulab suu ammuli neegrite juurtejutte, valge tüdruk elab üle vägistamisest saadud traumat ning Ohio´st pärit redneck liitub kohalike skinhead´idega. Kohati täitsa hea noortefilm, kuid liiga ettearvatav oma kohustuslikus must-valges käsitluses. Näha sai aga Jennifer Connelly´t lesbina nii, et jeee!!!! 2,5/5
Viimasel ajal on paljude tõsistel teemadel rääkivate filmide vaatamise järel jäänud sisse tunne, justkui oleks asi poolik ja lõpuni minemata jäänud. On hea stoori mängufilmis või siis tugev dokfilmi teema aga ikka jääb midagi puudu, midagi sellist millele mina vaatajana oskan näpu peale panna aga lavastaja pole märganud või siis tõenäolisemalt vältinud. Ka siin filmis, mis küll proovis tõsiselt ja ausalt lahata rasside vahele kerkivaid probleeme realistlikul pinnal, jäi taas puudu objektiivsusest ning julgusest. Ettevõetud teema kukkus ikkagi poliitilise korrektsuse poolt ettemärgitud aukku ja rahvaste sõpruse agenda nimel mindi banaalsustesse. Kui neegri seljas olev terroriorganisatsiooni Mustad Pantrid T-särk´i kujutatakse positiivse märgina, siis ketiga kaelasrippuv raudrist on koheselt saatana enese sümbol ja selle kandja lootusetu nats. Mis on lubatud ühele pole lubatud teisele, kuid just need kellele filmis on antud palju vabadust, prööklevad kõige kõvema häälega sellest kuidas neilt seda pidevalt röövitakse, kuidas neid alla surutakse ja ahistatakse. Ja see on veel ilustatud, silutud nägemus mida vaatajale pakutakse kui võrdväärselt mõlemat poolt kuvavat lähenemist.Film räägib kolme vaesest perest pärit noore tulekust rikkama taustaga õpilastele mõeldud ülikooli ning nende kohanemisest, mugavdumisest ning muutustest mis avatud maailma astumisega kaasnevad. Getost pärit kutt kuulab suu ammuli neegrite juurtejutte, valge tüdruk elab üle vägistamisest saadud traumat ning Ohio´st pärit redneck liitub kohalike skinhead´idega. Kohati täitsa hea noortefilm, kuid liiga ettearvatav oma kohustuslikus must-valges käsitluses. Näha sai aga Jennifer Connelly´t lesbina nii, et jeee!!!! 2,5/5
Wednesday, April 29, 2009
Depeche Mode - Something Went Wrong
DVD 1 - The Mistakes:
01. Photographic - London 1986
02. Everything Counts - Barcelona 1987
03. Behind The Wheel - Frankfurt 1990
04. Behind The Wheel - Brussels 1993
05. Judas - Berlin 1993
06. NLMDA - Berlin 1993
07. Halo - Paris 1993
08. Behind The Wheel - Cologne 1993
09. In Your Room - Cologne 1993
10. Stripped - St.Petersburg 1993 (Не путать с Россией)
11. A Question Of Time - Johannesburg 1994
12. Policy Og Truth - Sydney 1994
13. It's No Good - London 1997
14. In Your Room - Tartu 1998
15. Enjoy The Silence - New York 2001
16. Personal Jesus - Los Angeles 2001
17. I Feel Loved - Berlin 2001
18. When The Body Speaks - Oslo 2001
19. Everything Counts - 2005DVD 2 - Part 2 - Fans On Stage:
01. Fly On The Windscreen - Frankfurt 1993
02. Behind The Wheel - Stuttgart - 1993
03. Fly On The Windscreen - Miami 1993
04. Stripped - Boston 1994
05. Walking In My Shoes - Oslo 2001
Part 3 - Technical Problems:
01. Master And Servant - London 1986
02. Condemnation - Berlin 1993
03. Home - Tartu 1998
04. Enjoy The Silence - Cologne 1998
05. Home - St.Petersburg 2001
06. Rush - Munich 1993
07. Mercy In You - Munich 1993
08. In Your Room - Dortmund 1993
Part 4 - The Rest:
01. Walking In My Shoes - Rome 1993
02. Never Let Me Down Again - Nuremberg 1993
03. Clean - Leipzig 2001Kahest plaadist koosnev bootleg oli ehe fännikraam. Kokku oli kogutud rahva hulgast salaja filmitud kaadrid momentidest kui depechil laval miskit untsu läheb. No tavaliselt unustab Dave oma vokaaliga õigel ajal sisse tulla, takerdub sõnades või puliseb midagi segast, kuid oli ka muusikalise taustaga seotud apsakaid. Kvaliteet kohati justkui mobiiliga ja tagareast filmitud, heli väheke parem.
01. Photographic - London 1986
02. Everything Counts - Barcelona 1987
03. Behind The Wheel - Frankfurt 1990
04. Behind The Wheel - Brussels 1993
05. Judas - Berlin 1993
06. NLMDA - Berlin 1993
07. Halo - Paris 1993
08. Behind The Wheel - Cologne 1993
09. In Your Room - Cologne 1993
10. Stripped - St.Petersburg 1993 (Не путать с Россией)
11. A Question Of Time - Johannesburg 1994
12. Policy Og Truth - Sydney 1994
13. It's No Good - London 1997
14. In Your Room - Tartu 1998
15. Enjoy The Silence - New York 2001
16. Personal Jesus - Los Angeles 2001
17. I Feel Loved - Berlin 2001
18. When The Body Speaks - Oslo 2001
19. Everything Counts - 2005DVD 2 - Part 2 - Fans On Stage:
01. Fly On The Windscreen - Frankfurt 1993
02. Behind The Wheel - Stuttgart - 1993
03. Fly On The Windscreen - Miami 1993
04. Stripped - Boston 1994
05. Walking In My Shoes - Oslo 2001
Part 3 - Technical Problems:
01. Master And Servant - London 1986
02. Condemnation - Berlin 1993
03. Home - Tartu 1998
04. Enjoy The Silence - Cologne 1998
05. Home - St.Petersburg 2001
06. Rush - Munich 1993
07. Mercy In You - Munich 1993
08. In Your Room - Dortmund 1993
Part 4 - The Rest:
01. Walking In My Shoes - Rome 1993
02. Never Let Me Down Again - Nuremberg 1993
03. Clean - Leipzig 2001Kahest plaadist koosnev bootleg oli ehe fännikraam. Kokku oli kogutud rahva hulgast salaja filmitud kaadrid momentidest kui depechil laval miskit untsu läheb. No tavaliselt unustab Dave oma vokaaliga õigel ajal sisse tulla, takerdub sõnades või puliseb midagi segast, kuid oli ka muusikalise taustaga seotud apsakaid. Kvaliteet kohati justkui mobiiliga ja tagareast filmitud, heli väheke parem.
A Life Apart : Hasidism in America
A Life Apart: Hasidism in America - Menachem Daum, Oren Rudavsky 1997
Juudid on sama põnevad kui dinosaurused, robottapjad ning zombied, kui ikka võimalus avaneb tuleb vaadata, ei teisiti saa. USA hassiitide ajaloost rääkiv dokumentaalfilm oli küll huvitav, ent jättis paljud tõsised teemad üles tõstatamata või käsitles neid pealiskaudselt. Need ortodokssed azkenasid elavad vägagi kinnises kogukonnas ning vaatajale püüti jätta muljet justkui oleks kahe filmitegija nende elu-ollu sisselaskmisest piisanud ja juba ongi hea filmi materjali koos. Ei tehta dokumentalistide Menachem Daum´i ja Oren Rudavsky rahvusest saladust ning vaid see lubas neid Brooklyn´i hassiidikogukondi filmima, vastutasuks olid aga poisid nii lahked ning jätsid objektiivset filmi tehes kriitikanooled pildumata ja kasutasid puudustele juhtimiseks mõeldud aega HOLOCAUST´ist heietamiseks. Vaataja siiski näeb, et armastava suure perekonna varjus on peidus palju negatiivset nagu näiteks rabide autokraatia, meestekeskne maailmapilt ja hulgaliselt ksenofoobiat ning rassismi. See on see vana jutt kus juudid ütlevad, et nende sõnum goidele on muutunud, kuid toorarullid on ümber kirjutamata ning noored õpivad neid samu kinnistuvaid ideid mis nende vaarisadki. Väidetakse küll, et ollakse vagad ja vagurad, kuid kogu nende elu lausa nõretab sionismist kus ennast seatakse jumala jalgade kõrvale, teisi aga ei samasse ruumigi. Kokkuvõttes üsna hirmuäratav pilt hassiitidest, kuigi mustade kaabudega mehi näha oma kogukonnast eemal oli päris koomiline, justkui parv lapsi kes murul oma esimesi samme seavad, ühtaegu kartlikud ja uudishimulikud. Ja ka nõrgamõistuslikena tunduvad. Keskpärane dokk, väheke pakutakse aga sügavalt kaevamiseks pole julgust ega vist ka tahtmist olnud. Poolik töö. 2,5/5
Juudid on sama põnevad kui dinosaurused, robottapjad ning zombied, kui ikka võimalus avaneb tuleb vaadata, ei teisiti saa. USA hassiitide ajaloost rääkiv dokumentaalfilm oli küll huvitav, ent jättis paljud tõsised teemad üles tõstatamata või käsitles neid pealiskaudselt. Need ortodokssed azkenasid elavad vägagi kinnises kogukonnas ning vaatajale püüti jätta muljet justkui oleks kahe filmitegija nende elu-ollu sisselaskmisest piisanud ja juba ongi hea filmi materjali koos. Ei tehta dokumentalistide Menachem Daum´i ja Oren Rudavsky rahvusest saladust ning vaid see lubas neid Brooklyn´i hassiidikogukondi filmima, vastutasuks olid aga poisid nii lahked ning jätsid objektiivset filmi tehes kriitikanooled pildumata ja kasutasid puudustele juhtimiseks mõeldud aega HOLOCAUST´ist heietamiseks. Vaataja siiski näeb, et armastava suure perekonna varjus on peidus palju negatiivset nagu näiteks rabide autokraatia, meestekeskne maailmapilt ja hulgaliselt ksenofoobiat ning rassismi. See on see vana jutt kus juudid ütlevad, et nende sõnum goidele on muutunud, kuid toorarullid on ümber kirjutamata ning noored õpivad neid samu kinnistuvaid ideid mis nende vaarisadki. Väidetakse küll, et ollakse vagad ja vagurad, kuid kogu nende elu lausa nõretab sionismist kus ennast seatakse jumala jalgade kõrvale, teisi aga ei samasse ruumigi. Kokkuvõttes üsna hirmuäratav pilt hassiitidest, kuigi mustade kaabudega mehi näha oma kogukonnast eemal oli päris koomiline, justkui parv lapsi kes murul oma esimesi samme seavad, ühtaegu kartlikud ja uudishimulikud. Ja ka nõrgamõistuslikena tunduvad. Keskpärane dokk, väheke pakutakse aga sügavalt kaevamiseks pole julgust ega vist ka tahtmist olnud. Poolik töö. 2,5/5
Rabi Menachem Mendel Schneerson, mees kes õnnistas sisse People Haters´i plaadi, tehes sellest kosheri ka juudi kõrvadele.
Hellblazer : Rare Cuts
Jamie Delano, Richard Piers Rayner, Mark Buckingham, Grant Morrison, Garth Ennis, David Lloyd, Sean Philips - Hellblazer # 11, 25–26, 35, 56, 84 : "Newcastle: A Taste of Things to Come", "Early Warning", "How I Learned to Love the Bomb", "This is the Diary of Danny Drake", "Another Part of Hell"
Vertigo 2005
Vana tuttav Newcastle´i lugu kohe alustuseks ja siis väga kõhedalt alanud Early Warning mille järjevihik How I Learned to Love the Bomb kahjuks nii lahe ei tundunud. Suuresplaanis mulle ei meeldi kogumik kuhu surutakse peategelase minevikku valgustavad lood, need peaks ikka mainstoori kõrval kulgema, kuid seekord oli päris norm lugeda, eriti veel kui lõpus olnud timeline´i abil sai juba loetud jutte õigesse ajajärkku paigutada ning veel lugemist ootavaid nõrgalt spoilerdades ette uurida.
Vertigo 2005
Vana tuttav Newcastle´i lugu kohe alustuseks ja siis väga kõhedalt alanud Early Warning mille järjevihik How I Learned to Love the Bomb kahjuks nii lahe ei tundunud. Suuresplaanis mulle ei meeldi kogumik kuhu surutakse peategelase minevikku valgustavad lood, need peaks ikka mainstoori kõrval kulgema, kuid seekord oli päris norm lugeda, eriti veel kui lõpus olnud timeline´i abil sai juba loetud jutte õigesse ajajärkku paigutada ning veel lugemist ootavaid nõrgalt spoilerdades ette uurida.
Tuesday, April 28, 2009
Hippy Porn
Hippy Porn - Jacques Boyreau, Jon Moritsugu 1991
Jon Moritsugu kohta lugesin kommentaari, et mees on viimane aus filmitegija maailmas. Vaieldav muidugi, kuid samas nii vinge, lausa ülim kompliment mida kellegi kohta seda öelda saab, sest ausat võib mõista mitmeti ja iga vaatenurk on vaid positiivne. Moritsugu on tõesti aus ja seda nii vaataja kui enese suhtes. Ta filmid on otsekoheselt mõjuvad ning kuna neid linti võttes on hingega asja juures olnudud, kandub kogu lavastajapoolne tegemisrõõm ja ohverdatud jõud ekraani teisele poolele ja vallutab ka vaataja, annab juurde selle kick´i mis kaasneb midagi geniaalset märgates. See on indiefilmi tegemine nii nagu see olema peaks ja ükski rahapakiga sile ei keelita kõrval midagi nii või naa muutma, sest kuulda võetakse vaid oma südant. Aus filmitegemine? Jah. Hippy Porn räägib teismeliste ängistusest, teemast mida on lahatud mitmes sõltumatus teoses, kuid üllatuslikult ei meenu ühtegi teemat käsitlevat kassafilmi. Neid kindlasti on, kuid kahtlemata oskab kogu noorte eneseleidmisega kaasnevat tülpimust 16 mm käsikaameraga 26 aastane punkar paremini edasi anda kui 100 liikmelise meeskonnaga kuldmehikest pigistav juut. Mida nooremana sa seda linti võtad, seda lähemal oled sa ise toimunule ja võibolla soov sellest filmi teha oligi alles kallavast boordomist vabanemine, esimene kindel samm. Mis siis on see aasta 1991 aasta hilisteismelise angst? Tühjus mida püütakse täita tähtsusetute jutuajamiste, luhtunud armusuhete, edevate sõprade, tunnete kapseldumise, määramatu tuleviku, teadmistepagasi tühisuse, kommunikatsiooniraskuste, kemikaalide hingamise ja pideva selgusetusega enese ümber toimuva suhtes. Aga on ka kindlad märgid mis edasi viivad kuigi esialgu ei tundu need teeviidad nii tähtsatena. On sex ja muusika, kaks võimast eneseteadvuse tõstjat. On esimene kinky kogemus ja on Sonic Youth, elu läheb paremaks, aasta pärast veel mitte aga viie pärast juba kindlasti. 4/5
Jon Moritsugu kohta lugesin kommentaari, et mees on viimane aus filmitegija maailmas. Vaieldav muidugi, kuid samas nii vinge, lausa ülim kompliment mida kellegi kohta seda öelda saab, sest ausat võib mõista mitmeti ja iga vaatenurk on vaid positiivne. Moritsugu on tõesti aus ja seda nii vaataja kui enese suhtes. Ta filmid on otsekoheselt mõjuvad ning kuna neid linti võttes on hingega asja juures olnudud, kandub kogu lavastajapoolne tegemisrõõm ja ohverdatud jõud ekraani teisele poolele ja vallutab ka vaataja, annab juurde selle kick´i mis kaasneb midagi geniaalset märgates. See on indiefilmi tegemine nii nagu see olema peaks ja ükski rahapakiga sile ei keelita kõrval midagi nii või naa muutma, sest kuulda võetakse vaid oma südant. Aus filmitegemine? Jah. Hippy Porn räägib teismeliste ängistusest, teemast mida on lahatud mitmes sõltumatus teoses, kuid üllatuslikult ei meenu ühtegi teemat käsitlevat kassafilmi. Neid kindlasti on, kuid kahtlemata oskab kogu noorte eneseleidmisega kaasnevat tülpimust 16 mm käsikaameraga 26 aastane punkar paremini edasi anda kui 100 liikmelise meeskonnaga kuldmehikest pigistav juut. Mida nooremana sa seda linti võtad, seda lähemal oled sa ise toimunule ja võibolla soov sellest filmi teha oligi alles kallavast boordomist vabanemine, esimene kindel samm. Mis siis on see aasta 1991 aasta hilisteismelise angst? Tühjus mida püütakse täita tähtsusetute jutuajamiste, luhtunud armusuhete, edevate sõprade, tunnete kapseldumise, määramatu tuleviku, teadmistepagasi tühisuse, kommunikatsiooniraskuste, kemikaalide hingamise ja pideva selgusetusega enese ümber toimuva suhtes. Aga on ka kindlad märgid mis edasi viivad kuigi esialgu ei tundu need teeviidad nii tähtsatena. On sex ja muusika, kaks võimast eneseteadvuse tõstjat. On esimene kinky kogemus ja on Sonic Youth, elu läheb paremaks, aasta pärast veel mitte aga viie pärast juba kindlasti. 4/5
Mick - endine skin ja nüüdne punkar kes liimitripil olles loeb kiirkorras ette kogu pungi alaloo, ehk nimed kes teineteiselt punkimist õppinud. Filmi kõige rajum stseen, faking awesome!
Labels:
8/10,
draama,
independent,
komöödia,
punk
Wanna-Be's
Wanna-Be's - Yasuo Hasegawa 1986
Kaks kena neidu püüavad wrestlingus läbi lüüa, kuid selleks on vaja areenil maha murda kaks eriti vägivaldset ja suurt mama´t, ülesanne mis haprama kondiga kaunitaridel paistab üle jõu käivat. Appi tuleb kuritegeliku taustaga korporatsioon mis teeb tsikkide treeneriga diili, edukuse eest maadlusmaailmas tuleb tütsidel enese teadmata olla uue DND-põhise ravimi katsejänesteks ja otse loomulikult pole kemikaal ohutu, hüppab käest ja asub monstrumeid voolima. Vaadatav, kuid nii huumori, ulme kui ka actionivaene, lisaks ka mitte just kõige kenam, pigem rohmakas animatsioonis. 1,5/5
Kaks kena neidu püüavad wrestlingus läbi lüüa, kuid selleks on vaja areenil maha murda kaks eriti vägivaldset ja suurt mama´t, ülesanne mis haprama kondiga kaunitaridel paistab üle jõu käivat. Appi tuleb kuritegeliku taustaga korporatsioon mis teeb tsikkide treeneriga diili, edukuse eest maadlusmaailmas tuleb tütsidel enese teadmata olla uue DND-põhise ravimi katsejänesteks ja otse loomulikult pole kemikaal ohutu, hüppab käest ja asub monstrumeid voolima. Vaadatav, kuid nii huumori, ulme kui ka actionivaene, lisaks ka mitte just kõige kenam, pigem rohmakas animatsioonis. 1,5/5
Laserdiski kaas. Taas üks neid "kadunud" animefilme mis vaid selles formaadis ilmavalgust näinud.
Arturs Films´i naziploitation reliisid
Monday, April 27, 2009
Nemesis
Nemesis - Albert Pyun 1993
Vahel tuleb ka jurtsu vaadata ( no tegelikult siiski mitte ), et suudaks head kino paremini eristada. Pöhh.. Whatever...igaljuhul Nemesise ma mängijasse suskasin ja kõige hullem hullem hullem jäi saabumata, film mis võttis šnitti Terminaatorist, Blade Runnerist, Robocop´ist ja pooltest Philip Gay Dick´i romaanidest oli ülivõrdes halba sisu ignoreerides väga hea action-film. Ausalt öeldes pole ma b-põneviku ( kui nüüd HK välja arvata, eks ) puhul vast kunagi varem sellist kuuliballetti ja tulesadu näinudki, paljud suurelina filmid ei küüni karvavõrdki tasemini mida Albert Pyun oma efektimeistritega loonud oli. Nemesis oli märgatavalt olnud eeskujuks mõnede action-kohtade lavastamisel mainstream kinos ning teost peetakse žanrifilmide klassika hulka kuuluvaks, olles uuenduslik kui ka samas kohe banaalselt žabloonlik. Ühtaegu cool ja booooring, terav ja pehme, spicy ja mage...siis nagu lahe meelelahutus kräppfilmide varasalvest olema peab. Pluss full nudity! 3,5/5
Vahel tuleb ka jurtsu vaadata ( no tegelikult siiski mitte ), et suudaks head kino paremini eristada. Pöhh.. Whatever...igaljuhul Nemesise ma mängijasse suskasin ja kõige hullem hullem hullem jäi saabumata, film mis võttis šnitti Terminaatorist, Blade Runnerist, Robocop´ist ja pooltest Philip Gay Dick´i romaanidest oli ülivõrdes halba sisu ignoreerides väga hea action-film. Ausalt öeldes pole ma b-põneviku ( kui nüüd HK välja arvata, eks ) puhul vast kunagi varem sellist kuuliballetti ja tulesadu näinudki, paljud suurelina filmid ei küüni karvavõrdki tasemini mida Albert Pyun oma efektimeistritega loonud oli. Nemesis oli märgatavalt olnud eeskujuks mõnede action-kohtade lavastamisel mainstream kinos ning teost peetakse žanrifilmide klassika hulka kuuluvaks, olles uuenduslik kui ka samas kohe banaalselt žabloonlik. Ühtaegu cool ja booooring, terav ja pehme, spicy ja mage...siis nagu lahe meelelahutus kräppfilmide varasalvest olema peab. Pluss full nudity! 3,5/5
Heil Hannah! Sa januste jootja ja näljaste toitja.
Kotiteollisuus : DVD
Kotiteollisuus: DVD 2005
Videot 1998 - 2005
Routa ei lopu
Jos sanon
Ruumiinlaulaja
Kädessäni
Valtakunta
Rakastaa / ei rakasta
Helvetistä itään
Minä olen
Tämän taivaan alla
Kultalusikka
Vieraan sanomaa
Kaihola lyhytelokuva
+ audio-kommentaari videoihin
Keikat 1998 - 2005
Jyrki 1998:
- Virret soi
Kerubi 2002:
- Kielletyn puun hedelmä
Ilosaarirock 2004:
- Meren mutaa
- Voimakas
- Tuonen joutsen
- Kultalusikka
- Minä olen
Imatra big band festival 2004:
- Veri valuu maahan
- Kuningas mammona
- Vuonna yksi ja kaksi
- Kielletyn puun hedelmä
MTV 3+ Stage 2005:
- Raskas kantaa
- Hulluutta ja humalaa
- Helvetistä itään
Dokumentit
- Historia
- Rakastaa / ei rakasta
- MTV3 Chat
- " 7" albumi
Erikoisuudet
KT-V
Karaoke:
- Minä olen
- Tämän taivaan alla
- Vieraan sanomaa
Kansanvideot:
- Kultalusikka
- Helvetistä itään
- Vuonna 1 ja 2
Eneselegi adumata olen Kodutööstusega mitmed korrad kõrvuti kulgenud, näinud nende Nelose öö-chatti, teleintervjuusid, Hynyneni külalisena jutusaadetes, nende muusikaauhinna võite, vodeoauhinna võite ja loomulikult teleka ning Rumba kogumik DVD-de vahendusel ka videoid. Korralik kogumik hüva muusikat, informatiivseid lisasid ja korralikult tehtud videoid. Ja Rakastaa / ei rakasta on tõesti sitaks hea soome muusikavideo! Ja nende parim lugu on +-0! Palju äratundmisrõõmu ilma bändi enese suurem fänn olemata, mul ju vaid paar albumit ja needki koopiatena soomest saadetud.
Videot 1998 - 2005
Routa ei lopu
Jos sanon
Ruumiinlaulaja
Kädessäni
Valtakunta
Rakastaa / ei rakasta
Helvetistä itään
Minä olen
Tämän taivaan alla
Kultalusikka
Vieraan sanomaa
Kaihola lyhytelokuva
+ audio-kommentaari videoihin
Keikat 1998 - 2005
Jyrki 1998:
- Virret soi
Kerubi 2002:
- Kielletyn puun hedelmä
Ilosaarirock 2004:
- Meren mutaa
- Voimakas
- Tuonen joutsen
- Kultalusikka
- Minä olen
Imatra big band festival 2004:
- Veri valuu maahan
- Kuningas mammona
- Vuonna yksi ja kaksi
- Kielletyn puun hedelmä
MTV 3+ Stage 2005:
- Raskas kantaa
- Hulluutta ja humalaa
- Helvetistä itään
Dokumentit
- Historia
- Rakastaa / ei rakasta
- MTV3 Chat
- " 7" albumi
Erikoisuudet
KT-V
Karaoke:
- Minä olen
- Tämän taivaan alla
- Vieraan sanomaa
Kansanvideot:
- Kultalusikka
- Helvetistä itään
- Vuonna 1 ja 2
Eneselegi adumata olen Kodutööstusega mitmed korrad kõrvuti kulgenud, näinud nende Nelose öö-chatti, teleintervjuusid, Hynyneni külalisena jutusaadetes, nende muusikaauhinna võite, vodeoauhinna võite ja loomulikult teleka ning Rumba kogumik DVD-de vahendusel ka videoid. Korralik kogumik hüva muusikat, informatiivseid lisasid ja korralikult tehtud videoid. Ja Rakastaa / ei rakasta on tõesti sitaks hea soome muusikavideo! Ja nende parim lugu on +-0! Palju äratundmisrõõmu ilma bändi enese suurem fänn olemata, mul ju vaid paar albumit ja needki koopiatena soomest saadetud.
Klassika!
Demetrius and the Gladiators
Demetrius and the Gladiators - Delmer Daves 1954
Gladiaatorifilmid! Ohh hells yeah! Kes siis ei mäletaks kuidas Airplane!´is küsis piloot kokpitti tulnud poisikeselt, et kas talle meeldib kui koer end ta jalge vastu hõõrub, et kas ta on viibinud türgi vanglas ja lõpuks, et kas talle meeldivad gladiaatorifilmid? No mulle koera nühkimine jala vastu ei meeldi, kuid teeb alati nalja, türgi vanglas pole olnud au viibida ja loodan, et nii ka jääb, kuid gladiaatorifilmid meeldivad mulle küll ja pole põhjust seda varjata. Pettumuseks aga ei olnud Demetrius mitte gladiaatorifilm nagu pealkirjast ja screenidest arvata võis, vaid hoopis kristlik propagandafilm, Kristuse surmast rääkiva teose The Robe järjega ning kokkupuude areenilvõitleja ausa ametiga oli ülinapp. Tänapäeval on gladoiaatoritest üsna palju teada ja see ei lähe üldpildis kokku kujutelmaga mida sajandeid õpetatud on. Näiteks on tänaseks selgunud, et 90% areenil võidelnutest jõudis oma loomuliku vanaduspõlveni ning tapeti, tavaliselt erilise pdupäeva puhul toimunud surmavõitlus, vaid kümnendik põhjaliku treeningu saanud sportlastest. Neile oli kättesaadav riigi parim ravi, tõhusamad treeningprogrammid ja korralik sissetulek, samuti patroonide järelvalve ja kaunimate naiste tähelepanu. Oma aja superstaarid kes elasid ka vastavat elu, mitte aga ketis orjad ja kongis istuvad surmamõistetud. Käesolev film ajas muidugi vanakooli rada, mehi langes nagu murdu ja iga uus võitluskooli kasvandik oli järgmise tapluse potensiaalne ohver. 2/5
Gladiaatorifilmid! Ohh hells yeah! Kes siis ei mäletaks kuidas Airplane!´is küsis piloot kokpitti tulnud poisikeselt, et kas talle meeldib kui koer end ta jalge vastu hõõrub, et kas ta on viibinud türgi vanglas ja lõpuks, et kas talle meeldivad gladiaatorifilmid? No mulle koera nühkimine jala vastu ei meeldi, kuid teeb alati nalja, türgi vanglas pole olnud au viibida ja loodan, et nii ka jääb, kuid gladiaatorifilmid meeldivad mulle küll ja pole põhjust seda varjata. Pettumuseks aga ei olnud Demetrius mitte gladiaatorifilm nagu pealkirjast ja screenidest arvata võis, vaid hoopis kristlik propagandafilm, Kristuse surmast rääkiva teose The Robe järjega ning kokkupuude areenilvõitleja ausa ametiga oli ülinapp. Tänapäeval on gladoiaatoritest üsna palju teada ja see ei lähe üldpildis kokku kujutelmaga mida sajandeid õpetatud on. Näiteks on tänaseks selgunud, et 90% areenil võidelnutest jõudis oma loomuliku vanaduspõlveni ning tapeti, tavaliselt erilise pdupäeva puhul toimunud surmavõitlus, vaid kümnendik põhjaliku treeningu saanud sportlastest. Neile oli kättesaadav riigi parim ravi, tõhusamad treeningprogrammid ja korralik sissetulek, samuti patroonide järelvalve ja kaunimate naiste tähelepanu. Oma aja superstaarid kes elasid ka vastavat elu, mitte aga ketis orjad ja kongis istuvad surmamõistetud. Käesolev film ajas muidugi vanakooli rada, mehi langes nagu murdu ja iga uus võitluskooli kasvandik oli järgmise tapluse potensiaalne ohver. 2/5
Kaader filmist ja Jean-Léon Gérôme´i klassikaline maal - nagu kaks tilka vett.
Atari Teenage Riot & Alec Empire - Sixteen Years Of Video Material
DVD 1
ATARI TEENAGE RIOT
01.REVOLUTION ACTION
02. DESTROY 2000 YEARS OF CULTURE
03. BERLIN MAY 1ST
04. TOO DEAD FOR ME
05. SPEED
06. RIOT
07. KIDS ARE UNITED
08. SICK TO DEATH
---
ALEC EMPIRE
LIVE AT FUJI ROCK FESTIVAL 2001
FEATURING NIC ENDO, CHARLIE CLOUSER, GABE SERBIAN, (THE LOCUST), MERZBOW
09. PATH OF DESTRUCTION
10. THE RIDE
11. TEAR IT OUT
12. EVERYTHING STARTS WITH A FUCK
13. KILLING MACHINE
14. ADDICTED TO YOU
15. INTELLIGENCE AND SACRIFICE
16. ..AND NEVER BE FOUND
17. NEW WORLD ORDER
---
18. ALEC EMPIRE & JON SPENCER BLUES EXPLOSION: ATTACK
19. ALEC EMPIRE: ADDICTED TO YOU
20. ALEC EMPIRE: THE RIDE (UNCENSORED VERSION)
21. ALEC EMPIRE: KISS OF DEATH
22. ALEC EMPIRE: LOW ON ICE
---
23. HANIN ELIAS: TIE ME TO THE WALL
24. NIC ENDO: WHITE HEAT
DVD 2 - BONUS DVD:
ATARI TEENAGE RIOT
01. DEUTSCHLAND HAS GOTTA DIE
02. REVOLUTION ACTION (LIVE)
03. HEATWAVE
04. REDEFINE THE ENEMY
05. FUTURE OF WAR
06. ATARI TEENAGE RIOT FEAT. TOM MORELLO (Rage Against The Machine): RAGE
---
ALEC EMPIRE
07. WE ALL DIE
08. NEW WORLD ORDER
09. YOU AIN‘T NOTHING (ALEC EMPIRE VS ELVIS)
HANIN ELIAS
10. IN FLAMES
11. SLAVES
12. UNDER PRESSURE
NIC ENDO
13. MANEATER
---
14. NINTENDO TEENAGE ROBOTS: WE PUNKEINHEIT
15. DJ MOGLY COOK
16. DHR FILM TRAILER
VIRUS SHORT FILMS
MUSIC: ALEC EMPIRE
17. THE REPORT
18. CIVILIZATION VIRUS
Atari Teenage Riot on vaatamata paarile ülienergilisele rütmiloole siiski minu maitse jaoks liiga noortepärane. Seda iseloomustab ka nende bändi nimi - sound on digi-HC ( Atari ), sihtrühmaks vinninäod ( Teenage ) ja sõnumiks on antikapitalistlike hüvede kiitmine, puna-must prööklemine ja trenditeadlik noorte hinge pugemine ( Riot). Alec Empire´i soololugu Jon Spencer Blues Explosioniga on hea ja tema aastatetagune ambienti-ujuk Low On Ice lausa vaimustav, muidu aga hoolimata kohatisest muusikalisest uudsusest liiga punane ja liiga pealetükkiv, et mulle meeldida.
ATARI TEENAGE RIOT
01.REVOLUTION ACTION
02. DESTROY 2000 YEARS OF CULTURE
03. BERLIN MAY 1ST
04. TOO DEAD FOR ME
05. SPEED
06. RIOT
07. KIDS ARE UNITED
08. SICK TO DEATH
---
ALEC EMPIRE
LIVE AT FUJI ROCK FESTIVAL 2001
FEATURING NIC ENDO, CHARLIE CLOUSER, GABE SERBIAN, (THE LOCUST), MERZBOW
09. PATH OF DESTRUCTION
10. THE RIDE
11. TEAR IT OUT
12. EVERYTHING STARTS WITH A FUCK
13. KILLING MACHINE
14. ADDICTED TO YOU
15. INTELLIGENCE AND SACRIFICE
16. ..AND NEVER BE FOUND
17. NEW WORLD ORDER
---
18. ALEC EMPIRE & JON SPENCER BLUES EXPLOSION: ATTACK
19. ALEC EMPIRE: ADDICTED TO YOU
20. ALEC EMPIRE: THE RIDE (UNCENSORED VERSION)
21. ALEC EMPIRE: KISS OF DEATH
22. ALEC EMPIRE: LOW ON ICE
---
23. HANIN ELIAS: TIE ME TO THE WALL
24. NIC ENDO: WHITE HEAT
DVD 2 - BONUS DVD:
ATARI TEENAGE RIOT
01. DEUTSCHLAND HAS GOTTA DIE
02. REVOLUTION ACTION (LIVE)
03. HEATWAVE
04. REDEFINE THE ENEMY
05. FUTURE OF WAR
06. ATARI TEENAGE RIOT FEAT. TOM MORELLO (Rage Against The Machine): RAGE
---
ALEC EMPIRE
07. WE ALL DIE
08. NEW WORLD ORDER
09. YOU AIN‘T NOTHING (ALEC EMPIRE VS ELVIS)
HANIN ELIAS
10. IN FLAMES
11. SLAVES
12. UNDER PRESSURE
NIC ENDO
13. MANEATER
---
14. NINTENDO TEENAGE ROBOTS: WE PUNKEINHEIT
15. DJ MOGLY COOK
16. DHR FILM TRAILER
VIRUS SHORT FILMS
MUSIC: ALEC EMPIRE
17. THE REPORT
18. CIVILIZATION VIRUS
Atari Teenage Riot on vaatamata paarile ülienergilisele rütmiloole siiski minu maitse jaoks liiga noortepärane. Seda iseloomustab ka nende bändi nimi - sound on digi-HC ( Atari ), sihtrühmaks vinninäod ( Teenage ) ja sõnumiks on antikapitalistlike hüvede kiitmine, puna-must prööklemine ja trenditeadlik noorte hinge pugemine ( Riot). Alec Empire´i soololugu Jon Spencer Blues Explosioniga on hea ja tema aastatetagune ambienti-ujuk Low On Ice lausa vaimustav, muidu aga hoolimata kohatisest muusikalisest uudsusest liiga punane ja liiga pealetükkiv, et mulle meeldida.
Nightmares and Dreamscapes : From the Stories of Stephen King
Nightmares and Dreamscapes: From the Stories of Stephen King - TNT series 2006
Minule isiklikult on Stephen King´i ekraniseeringud alati jätnud telefilmi mulje. Pean siinkohal silmas just õudusjuttude omi mis moodustavad tema linale jõudnud töödest enamuse. Draamalugudel ning põnevusjuttudel, näiteks nagu ta vanglateosed ( mis minule viimaste aastatega järjest vähem meeldima on hakanud ), seisnevatele ekraniseeringutele sobib aga kino küll, kuid teatud telefilmi või seriaalilikkus püsib neiski. Suurem osa King´i loomingust on aga nagunii televisiooni jaoks tehtud, püsib täpselt mõistetavas kvaliteedi ning kvantideedi suhtes, ei paku enamat kui vaataja ootab ega riku samas ka lootusi. Hõbelina jaoks tehtud filmid võivad aga pettumust tuua ja just tänu kokkupõrkele kus keskmine telestandard milles nad tehtud on ja kinokülastaja lootus vastakuti lähevad, lühiloost tuletatud õudusfilm ei pruugi kogu täispika kalliks maksma läinud teose sisu piisavalt tummiselt täita. Käesoleva kogumiku lood oli televisiooni jaoks lavastatud ja kogu asi püsis paigal, ei mingit liigset punnitamist ega küünitamist, just sellised mõnusad telekafilmid.Battleground - Brian Henson 2006
Esimene film oli kogumiku parim. William Hurt´i mängitud palgamõrvar sattus karbitäie tinasõdurite rünnaku ohvriks, väikesed plastmassist firuurid pidamas lahingut kümaverelise tapjaga, lilliputide heitlus gulliveriga kus sõjatandriks modernse sisustusega kallis lukskorter. Rumal lõpp, kuid ülipõnev sisu. 9/10
Crouch End - Mark Haber 2006
Jänkide ettekujutus Londonist, turisti vaatenurk britilikkusele. Kaks noort ameeriklast linnaosas kus dimensioonid on nihkes ning tänavapragudest immitseb kurjust. Kohati päris kõheda fiiliga, kuid üldmuljelt lihtsalt ladna horror. 6/10Umney's Last Case - Rob Bowman 2006
William H. Macy suurepärane roll pulpraamatute kaante vahelt reaalsesse maailma jõudnud eradetektiivina. Musta huumorit ja tõsist traagikat segav stoori mis sisult üpris keskpärane, kuid tänu näitlejaile ja naljaturtsatustele võrratu nauding. 8/10
The End of the Whole Mess - Mikael Salomon 2006
Nõrk sci-fi. Haed kavatsused muutuvad katastroofiks, maailmalõpp ning selle põhjuste veniv lahtiseletamine. Oleme seda varem kuulnud ja näinud, ei midagi uut ega huvitavat. 3/10
The Road Virus Heads North - Sergio Mimica-Gezzan 2006
Põhjus kogu filmidekogumikuga tutvumiseks, üks minu lemmikuid King´ilt. Ekraniseeringuga võis rahule jääda, sest jutustuse fiiling oli üsna hästi edasi antud, kuigi paberkandjal oli õudust rohkem kui tselluloidil. Tom Berenger sobis peategelasest õuduskirjaniku rolli suuurepäraselt, mees näeb hallipäise vanama härrasmehena pagana soliidne välja. 8/10The Fifth Quarter - Rob Bowman 2006
Stiilipuhas krimilugu pättidest kes peavad varandusekaartui jagama, kuid eelistavad igaüks ise kogu noosiga jalga lasta. Täitsa põnev väike thriller kus peaosa mängiv Jeremy Sisto, paljude kohalike noorte filmiblogijate iidol, tundus minule alles nüüd esmakordselt sümpaatse näitlejana. 7/10
Autopsy Room Four - Mikael Salomon 2006
Mürkmao hammustuse tagajärjel koomasse langenud mees tunnistatakse surnuks ning saadetakse lahkamisele hoolimata sellest, et ta kuuleb ja näeb kõike, lihtsalt liigutada ei suuda. Skalpelli alt pääsemine on sõna otseses mõttes noateral, põnevus on üles ehitatud mustale huumorile ja pisidetailide hoomamisele ja kuigi õnnelik lõpp on ettearvatav, jagub koomikat ja pinevust tiitriteni. 8/10
You Know They Got a Hell of a Band - Mike Robe 2006
Kui kogumikku alustas parim, siis lõpetab kehvem. Lugu Rock´n´roll´istaaride Taevast oli täiesti mõtetu tilu-lilu, ei vaimukust, õudust ega tõelist rock´i. 2/10
Kokkuvõttes, kui mõned episoodid välja arvata, täitsa mõnus ajaviide. 3/5
Minule isiklikult on Stephen King´i ekraniseeringud alati jätnud telefilmi mulje. Pean siinkohal silmas just õudusjuttude omi mis moodustavad tema linale jõudnud töödest enamuse. Draamalugudel ning põnevusjuttudel, näiteks nagu ta vanglateosed ( mis minule viimaste aastatega järjest vähem meeldima on hakanud ), seisnevatele ekraniseeringutele sobib aga kino küll, kuid teatud telefilmi või seriaalilikkus püsib neiski. Suurem osa King´i loomingust on aga nagunii televisiooni jaoks tehtud, püsib täpselt mõistetavas kvaliteedi ning kvantideedi suhtes, ei paku enamat kui vaataja ootab ega riku samas ka lootusi. Hõbelina jaoks tehtud filmid võivad aga pettumust tuua ja just tänu kokkupõrkele kus keskmine telestandard milles nad tehtud on ja kinokülastaja lootus vastakuti lähevad, lühiloost tuletatud õudusfilm ei pruugi kogu täispika kalliks maksma läinud teose sisu piisavalt tummiselt täita. Käesoleva kogumiku lood oli televisiooni jaoks lavastatud ja kogu asi püsis paigal, ei mingit liigset punnitamist ega küünitamist, just sellised mõnusad telekafilmid.Battleground - Brian Henson 2006
Esimene film oli kogumiku parim. William Hurt´i mängitud palgamõrvar sattus karbitäie tinasõdurite rünnaku ohvriks, väikesed plastmassist firuurid pidamas lahingut kümaverelise tapjaga, lilliputide heitlus gulliveriga kus sõjatandriks modernse sisustusega kallis lukskorter. Rumal lõpp, kuid ülipõnev sisu. 9/10
Crouch End - Mark Haber 2006
Jänkide ettekujutus Londonist, turisti vaatenurk britilikkusele. Kaks noort ameeriklast linnaosas kus dimensioonid on nihkes ning tänavapragudest immitseb kurjust. Kohati päris kõheda fiiliga, kuid üldmuljelt lihtsalt ladna horror. 6/10Umney's Last Case - Rob Bowman 2006
William H. Macy suurepärane roll pulpraamatute kaante vahelt reaalsesse maailma jõudnud eradetektiivina. Musta huumorit ja tõsist traagikat segav stoori mis sisult üpris keskpärane, kuid tänu näitlejaile ja naljaturtsatustele võrratu nauding. 8/10
The End of the Whole Mess - Mikael Salomon 2006
Nõrk sci-fi. Haed kavatsused muutuvad katastroofiks, maailmalõpp ning selle põhjuste veniv lahtiseletamine. Oleme seda varem kuulnud ja näinud, ei midagi uut ega huvitavat. 3/10
The Road Virus Heads North - Sergio Mimica-Gezzan 2006
Põhjus kogu filmidekogumikuga tutvumiseks, üks minu lemmikuid King´ilt. Ekraniseeringuga võis rahule jääda, sest jutustuse fiiling oli üsna hästi edasi antud, kuigi paberkandjal oli õudust rohkem kui tselluloidil. Tom Berenger sobis peategelasest õuduskirjaniku rolli suuurepäraselt, mees näeb hallipäise vanama härrasmehena pagana soliidne välja. 8/10The Fifth Quarter - Rob Bowman 2006
Stiilipuhas krimilugu pättidest kes peavad varandusekaartui jagama, kuid eelistavad igaüks ise kogu noosiga jalga lasta. Täitsa põnev väike thriller kus peaosa mängiv Jeremy Sisto, paljude kohalike noorte filmiblogijate iidol, tundus minule alles nüüd esmakordselt sümpaatse näitlejana. 7/10
Autopsy Room Four - Mikael Salomon 2006
Mürkmao hammustuse tagajärjel koomasse langenud mees tunnistatakse surnuks ning saadetakse lahkamisele hoolimata sellest, et ta kuuleb ja näeb kõike, lihtsalt liigutada ei suuda. Skalpelli alt pääsemine on sõna otseses mõttes noateral, põnevus on üles ehitatud mustale huumorile ja pisidetailide hoomamisele ja kuigi õnnelik lõpp on ettearvatav, jagub koomikat ja pinevust tiitriteni. 8/10
You Know They Got a Hell of a Band - Mike Robe 2006
Kui kogumikku alustas parim, siis lõpetab kehvem. Lugu Rock´n´roll´istaaride Taevast oli täiesti mõtetu tilu-lilu, ei vaimukust, õudust ega tõelist rock´i. 2/10
Kokkuvõttes, kui mõned episoodid välja arvata, täitsa mõnus ajaviide. 3/5
The Road Virus Heads North - juba jutustuse nimi on täiega kunn!
Hellblazer : The Family Man
Jamie Delano, Dick Foreman, Ron Tiner, Sean Philips, Steve Pugh, Dean Motter - Hellblazer 23-24, 28-33 : "Larger Than Life", "The Family Man", "Thicker Than Water", "Sick At Heart", "Fatality", "Mourning Of The Magician"
Vertigo 2008
Ron Tiner´i pliaatsijoont oli nii valus vaadata, et kui vahepeale viskas Kent Williams´i vihikukaasi, siis tekkis neid silmitsedes suisa paradiislik tunne. Ka põhistoori ise polnud suurem asi, kassi-hiire mäng sarimõrvariga võib küll Constantine´i elust paar tahku pakkuda, kuid mina eelistaksin thrillerile iga kell deemoneid ning maagilisi riitusi. Sean Philips´i joonistatud Mourning Of The Magician oli silmale kena ja New Tricks kogumiku põnevaim lühilugu.
Vertigo 2008
Ron Tiner´i pliaatsijoont oli nii valus vaadata, et kui vahepeale viskas Kent Williams´i vihikukaasi, siis tekkis neid silmitsedes suisa paradiislik tunne. Ka põhistoori ise polnud suurem asi, kassi-hiire mäng sarimõrvariga võib küll Constantine´i elust paar tahku pakkuda, kuid mina eelistaksin thrillerile iga kell deemoneid ning maagilisi riitusi. Sean Philips´i joonistatud Mourning Of The Magician oli silmale kena ja New Tricks kogumiku põnevaim lühilugu.
Sunday, April 26, 2009
Monks: The Transatlantic Feedback
Monks: The Transatlantic Feedback - Lucia Palacios, Dietmar Post 2006
Oman ise samuti Monks´i albumit ja ausalt öeldes eriti tihti ei kuula, nii umbes kord kolme aasta tagant. Asudes vaatama dokfilmi bändi ajaloost püsis sees pisike lootus, et nüüd visuaalset tausta nähes ja backround´ist kuuldes tekib suurem isu ka muusika enese järele, vaimustun sellest mis bändi puhul varem lihtsalt hea tundus ja hakkab meeldima see mis varem häiris. Seda aga ei juhtunud, sest kuigi tükkhaaval välja tuues sain ma nende muusikalisele retseptile pihta ning isegi võin mõningate momentide ees kummardada, on üldpilt ikka täpselt samalaadne. Geniaalsus on olemas, arusaadav ning aksepteeritav, kuid see ei oma enam mingit tähtsust mu jaoks nüüd kui plaadi reliisimisest on möödas igavik, ma ei vaimustu takkajärge 34 aastat tagasi novaatorlikuna tundunud muusikast, kuigi samas aga sarnaseid riffe taguv Pixies tõi täna tööl lausa nostalgiapisara silma. Dokfilm ise oli keskpärane ja seda põhjusel, et hoolimata oma kultuslikust staatusest, pole Monks´il tegelikult õiget ajalugu mida põnevalt kajastada saaks. Pole hullumeelsust, ei narkootikume ega pervoseksi, ei enesetappe ega karme sõnavõtte. Monks oli kahe fritsu idee ja ta töötas tootena, küll geniaalse tootena, kuid siiski kindlat pakendit ning sisu omava tootena, samalaadsena ( olles erinev ) nagu selle ajastu teisedki biitbändid. Nüüd on muidugi hea üks dokkfilm toimunust valmis vändata, sest iga bänd saab ju veevalaja ajastu alguses sellise, kuid midagi põnevat käesoleva ansambli ajaloos pakkuda ei olnud ning informatiivsuski piirdub vaid mõnede kohukohtade esiletoomisega. Aga plaat mul on ja eks kuulan kolme aasta pärast uuesti, dokki aga kindlasti kohe ei vaata. 2,5/5
Oman ise samuti Monks´i albumit ja ausalt öeldes eriti tihti ei kuula, nii umbes kord kolme aasta tagant. Asudes vaatama dokfilmi bändi ajaloost püsis sees pisike lootus, et nüüd visuaalset tausta nähes ja backround´ist kuuldes tekib suurem isu ka muusika enese järele, vaimustun sellest mis bändi puhul varem lihtsalt hea tundus ja hakkab meeldima see mis varem häiris. Seda aga ei juhtunud, sest kuigi tükkhaaval välja tuues sain ma nende muusikalisele retseptile pihta ning isegi võin mõningate momentide ees kummardada, on üldpilt ikka täpselt samalaadne. Geniaalsus on olemas, arusaadav ning aksepteeritav, kuid see ei oma enam mingit tähtsust mu jaoks nüüd kui plaadi reliisimisest on möödas igavik, ma ei vaimustu takkajärge 34 aastat tagasi novaatorlikuna tundunud muusikast, kuigi samas aga sarnaseid riffe taguv Pixies tõi täna tööl lausa nostalgiapisara silma. Dokfilm ise oli keskpärane ja seda põhjusel, et hoolimata oma kultuslikust staatusest, pole Monks´il tegelikult õiget ajalugu mida põnevalt kajastada saaks. Pole hullumeelsust, ei narkootikume ega pervoseksi, ei enesetappe ega karme sõnavõtte. Monks oli kahe fritsu idee ja ta töötas tootena, küll geniaalse tootena, kuid siiski kindlat pakendit ning sisu omava tootena, samalaadsena ( olles erinev ) nagu selle ajastu teisedki biitbändid. Nüüd on muidugi hea üks dokkfilm toimunust valmis vändata, sest iga bänd saab ju veevalaja ajastu alguses sellise, kuid midagi põnevat käesoleva ansambli ajaloos pakkuda ei olnud ning informatiivsuski piirdub vaid mõnede kohukohtade esiletoomisega. Aga plaat mul on ja eks kuulan kolme aasta pärast uuesti, dokki aga kindlasti kohe ei vaata. 2,5/5
Labels:
5/10,
dokumentaalfilm,
EU,
music history,
muusika,
US
Subscribe to:
Posts (Atom)