The Woman Chaser

The Woman Chaser - Robinson Devor 1999

Kuldne poeg saabub peale eemal veedetuid aastaid tagasi kodusesse LA-sse, paneb koheselt püsti eduka autoäri ja seab sisse soojad suhted oma perega. Midagi on aga mehe hinges puudu ning seda aukku ei täida naised, viin ega igaõhtused kinokülastused. Mees igavleb ja vaevleb, kuni taipab, et tal on inimestele filmi vormis vaja lugu jutustada. Ööga mõtleb stoori välja, räägib produtsendist võõrasisa nõusse, sahkerdab algkapitali hankimiseks oma firma laenurahadega ning nädal hiljem on valmis stsenaarium millega lüüakse suurte stuudiote bossid pahviks. Automüüja Richard Hudson´ile antakse võimalus vändata oma debüütfilm. Robinson Devor´i linalugu oli kibe-lustakas pilguheit Hollywoodi filmitegemisse kus mees tänavalt tuleb stuudiosse ning lavastab kohese kultusfilmi ja klassiku.

Kahjuks on muidugi kõik fiktsioon, viiekümnendate hollywoodi jaoks oleks Richard Hudson´i stsenaarium liiga karm pala olnud, sest meenutas see sisult Falling Down´i, Drive´i ning natuke isegi Mad Max´i sotsiaalrealismi vormis. Seetõttu oli lavastaja Robinson Devor´il kindlasti mõnus fantaseerida, panna tänapäevase mekiga autorikino meistriteos viiekümnendate aastate jäikade stuudionõuete ja normide keskele ning näidata kuidas kõikevõimas kinotööstus ühe (ütleme siis nii) indiklassikuga käitub.

Sundance´i lemmik oli mõnus neo-noir mis ühtaegu rääkis karmi tõde ja samas ka pilas kogu filmitegemise oskust, pannes ilma oskusteta mehe ( Patrick Warburton peaosas oli võrratult karismaatiline) tegema kinokunsti, tänu heale inimesetundmisele ning nutikale lähenemisele, paremini kui õppinud artistid seda suudavad. Boonusena sai korra-paar kaadris näha ka (totally uncredited) Alex Cox ´i ja tore kui juba kuulsust kogunud sõltumatute filmide lavastajad noorte kolleegide töödes cameoid teevad. 3,5/5

Patrick Warburton!!! Kuningas!!!