This Must Be the Place - Paolo Sorrentino 2011Film sellest, kuidas endine popstaar hakkab natsikütiks oli üks sitemaid kinolugusid mida viimase aasta jooksul näinud olen. Esiteks oli juba Sean Penn´i poolt mängitud gootiliku välimusega pensionipõlve pidav rokkar nii viletsalt loodud tegelaskuju, kes meenutas justkui paroodiat Ozzy Osbournist, kuid selle vahega, et kui tõeline rockstaar liikus kogu aeg justkui aku viimaste impulside varal, siis kinolina rokkar unustas hooti ära kui vana, väeti ja vaevatud ta on. Aga sellega harjus ning kui Frances McDormand ta abikaasana mängu tuli, läks fiil täitsa mõnusks. Et kümme minutit hiljem taas roadmovie vormis mõttetustes solberdamiseks muutuda. Halb halb halb. 1/5
4 comments:
Probleem on selles, et sel polnud mingit põhjust olla korraga ka road-trip ja juudi/nazi taaga film. Kui ta oleks jäänud esimese pooltunni Wes Andersonlikuks Addams Familyks oleks see huvitav vaatamine olnud aga nüüd on justkui 3 eri filmi pooltoorelt ühte klopitud. Keskpärane pusservusser.
Täpselt nii. Algus tõotas monusat koomiist tsilli ja siis mingi natsikurjategija jubedus ja siis veel on the road pläägutamine.
Liiga palju asju oli kokku miksitud, nõus.
Aga pentsik, kui te ei näinud seda elutervet väljanaermist natside jahtimise üle.
Mina ei näinud ja ma ka ei leia, et nii tähtis töö võiks väljanäermist väärida.
Post a Comment