Turkey Shoot - Brian Trenchard-Smith 1982Okupatsiooniajal oskas sahkerdaja raha teenida. Mäletan, et Karja tänaval elas haisva koridoriga ühiskorteris keskealine mees kes raha eest lindistas videofilme ümber. Videomakk oli rariteet aga lindistamise tarbeks omatud teine masin lausa mõistusevastane luksus ja nii polegi imestada, et tüüp nõudis kolme tunnise VHS-i lindistamise eest 20 ja neljatunnise pealt võttis 30 rubla. Et noorematele aimu anda, siis 30 rubla oli umbes kümnendik töölise kuupalgast. No kujutage nüüd ette, et keegi küsiks DVD tooriku põletamise eest 800 krooni, täitsa jube hind ju.
Minu isa aga arvas, et peale VCR-i peab majas olema ka korralik lintide kogu ja nii käisime koos mitmedki korrad lindistaja-mehe köögis nimekirju lappamas ja kopeerimiseks filme valimas. Nimekirjad olid venekeelsed ja seda olid ka filmid, ometi oli tegu ühe võimalusega näha uuemat lääne kino, sest ega aastal 86/87 Soome TV-st siis neid Rambosid ja Commandosid ei näidatud. Isa lasi lindistada paar tosinat filmi ning pani magama hulga raha aga hiljem, üheksakümnendate alguses, peitis oma majas neid kassette sektsioonkapi alla, sest kartis tõusvate varavastaste kuritegude tõttu röövleid. VHS omas siis hinda ja näiteks kolme täislindistatud audiokassetti eest oli võimalik saada taksojuhti tunniks ajaks endale sohvriks palgata. Olid sellised ajad kui asjad maksid aga söök ja elamine olid pea tasuta. 
Põhjus miks ma sellise meenutuse tegin peitub selles, et ka käesoleva filmi lindistas videodiiler mu isa jaoks, kahjuks aga nii õnnetult, et kassettilint lõppes varem kui film. Et kümme-viisteist minutit lõpust puudu jäi ei takistanud kopeerijal muidugi täit hinda küsimast, mina aga vaeseke pidin 20 aastat ootama, et filmi lõppu teada saada. 
Totalitaarses tulevikuühiskonnas satuvad vangilaagrisse kaks kena välimusega naist ja parandamatust revolutsionäärist alistamatu noormees. Sadistlik laagrikomandant nähes kinnipeetavate südidust otsustab korraldada oma julmadele külalistele meelelahutusliku inimjahi. Vangid vabastatakse, antakse pihku pass ja kästakse joosta elu eest vabaduse poole. Mõne aja pärast järgnevad relvadega kütid. 
Ütleme nii, et ootused ei tasunud ennast ära. Noorena huvi pakkunud põnevik osutus keskpäraseks prison-exploitationiks kus näidati nagu ikka nii ohtralt piinamist, vägivaldseid kokkupõrkeid kui ka paljast pinda. Austraaliast pärit filmina kultusmaine saavutanud, kuid lahenditelt kesine. Nostalgialaksuna aga töötas ja kerge muie suul võis vaadata küll. Tänud lähevad internetile mis karjatänava puugi filmibiznessist välja on söönud. 2/5
See parempoolne elajas oli mul eredalt meelde jäänud ja tänu tema pildile tuntsin ära ka filmi.
4 comments:
90-minutise muusikakasseti lindistamine (ehk siis tavaliselt 2 albumit) maksis aga 6.30 rubla ja seda mitte Tallinnas vaid provintsis. :)
Filmi mäletan jube ähmaselt ning tol kaugel ajal pidasime "The running man'i" sedalaadi jahifilmidest raudselt parimaks. Nüüd ei saa isegi aru, miks just? Võimalik, et Schwarzu pärast. Ups! :D
Jah, sai neid audio kassette ka lindistamas käidud. Üks koht oli Pikal tänaval ja teine Teenindusmajas. Viimases oli rohkem uusi metali asju.
Kle see vist on ka üks lapsepõlve lemmikuid mis mul siiani veel ülevaatamata. Meeles on see elukas ja veel üks moment kus mingi uss kuskilt kolbast välja roomas. Ühesõnaga tahan!
Tuled aitad mul rõdu katet tassida ja kohe saad. ;)
Post a Comment