The Junkman - H.B. Halicki 1982Oomegamehele järgnes Prügimees. Olen näinud ( kogemata loomulikult - he he! ) Hollywood´i tuimema näitleja Nicolas Cage´iga peaosas re-make´i Gone in Sixty Seconds, kuid originaal Gone in 60 Seconds on siiani vaatamata ja selletõttu ei oska ka kommenteerida endise kaskadööri H.B. Halicki geniaalsust seoses oma lavastajadebüüdiga. Kultusfilmiks peetakse seda grand-theft-auto oopust siiani ja kuulsusesäras sai mees valmimisejärgselt ka supelda. Vaatamata kaunitele mänguasjadest sätitud algustiitritaustadele oli tema järgmine projekt aga siiski otseselt junk.
Peaaegu olematu, ehk lapsikult naeruväärne sisu on vaid selleks, et õrnalt siduda mõtetut plekilömmimist. Film hoiab vist siiani enda käes rekordit kui kõige enim masinaid lõhkunud linalugu, peale sadade autode crashiti ja pandi plahvatama veel hunnik rekkasid, helikoptereid ja lennuk. Ometigi ei oldud osatud tervet seda lendavate poltide, kummiräbalate ja taevasse tõusvate tulelontide massiivset pidu korralikult linti võtta, kohati jäi kaameratööst nii halb mulje, et lausa häbi hakkas. 
Ärritas samuti filmi rütm. Autorallit ja sissesõitmisi näitas liiga kaua ja tüdimus jõudis juba peale tulla ja sama asi oli ka vahedialoogide ning tegevusega. Kihutamist ja pläägutamist ei oldud osatud võrdsustada ja seetõttu kõiguti äärmusest äärmusesse. Sellest, et lavastaja oma tuunitud autopargi vaataja silmarõõmuks mängu tõi jäi väheks ning tema eelmise filmi häbitu promomine oli lausa lame. Pooltel näitlejatel olid Gone in 60 Seconds´i T-särgid seljas, filmi postreid võis näha igal tänavanurgal ja jutt kiskus nii mõnelgi korral selle kassafilmi peale. Hale värk ühesõnaga.
Noorena oleksin aga kindlasti käesoleva filmi hardcore fänn olnud. Juhtusin netikanalil vestlema jänkiga kes mainis, et kunagi koolis sai poppi tehtud, et taas ja taas Junkman´i kinno vaatama minna. Kahju, et see meie linadele kaheksakümnendail ei jõudnud, nostalgiatiivul annaks kindlasti rohkem punne. 1,5/5 
Kenad algustiitrid.
No comments:
Post a Comment