Le Juge et l'assassin - Bertrand Tavernier 1976Ma tavaliselt ei pööra näitlejatöödele suurt tähelepanu. No Hollywood´i filmides see ongi veits keeruline, sest iga matsi ja pliksi eripära arvesse võttes ongi roll kirjutatud ning filmi ennast proovitakse siis õnnestumist mööda väänata näitlejatele sobivaks. Kena-näo ülesandeks on lihtsalt seista keset võtteplatsi, sõnada paar lauset ja veeta aega rohkem ajakirjanike hulgas promotööd tehes kui kaamera ees. Siit see vanasõnagi, et Hollywoodis on tähed ja euroopas näitlejad. Kui nüüd veel oma lemmikust juttu teha, siis selleks oli Nigel Hawthorne´i hiilgav rollisooritus ajastudraamas The Madness of King George.
Käesolevas filmis ei saanud aga näiteoskusest ümber ega üle, sest suurema osa ekraaniajast võtsid enese alla võrratud Philippe Noiret ja Michel Galabru, ehk kohtunik ja tema süüalune. Kohtunik proovis sarimõrvarist tunnistust välja pigistada ja ohmulik lastevägistaja kaitses end nii riukalikult kui oskas. Oma ajastu kohta vägagi peen psühholoogiline mäng, vastase süütute küsimustega lõksumeelitamine, avaliku mulje kasutamine mõjutusvahendina ja paari tähtsa tõsiasja ignoreerimine, nii võrmiti võllamaterjali aastal 1893. 
The Judge and the Assassin polnud ainult suurepärane näitlejate etteaste ega ka omalaadne serialkiller-movie vaid minu jaoks esiti hea prantsuse provintsielu kuvaja. Tutvustatakse ohtralt ajastu mõttemalle ja käitumistavasi, hirmu sotsialismi ees ja provintsi läppunud väiklust millesse inimesi isegi upub. Mõnedki neist ajastu sotsiaal-psühholoogilistest piirangutest ja kommetest olid politseiuurimisel takistavaks teguriks, kuid ega keegi ju om hea nime pärast hakka "häbitusi" korda saatma, seda isegi juhul kui hinnaks on inimelu. Bertrand Tavernier´i Optimum sarja esimene film, kahju vaid, et tema võrratut Capitaine Conan´it selles reliisidereas ei ole. 4/5
Sarimõrvarist seersant Joseph Bouvier kuulab kohtuniku mesijuttu.
No comments:
Post a Comment