Minu ja Acción mutante rajad on kulgenud alati justkui hõikekaugusel paraleelselt, kuid siiani kordagi ristumata. Alates aastast 1993 kui film valmis olen ma pidevalt kellegi suust sellest kuulnud või kusagilt selle kohta lugenud, mutantide möll on mind varjuna pidevalt saatnud. Vahepeal paariks aastaks kadus see film silmapiirilt, siis aga ujus taas lagedale ja nii aastast aastasse. Peale kauakestnud kurameerimist õnnestus siis lõpuks Álex de la Iglesia´se vändatud kultuslik mustahuumori ulmekomöödia ka ära vaadata ja oh seda pettumust, kogu mu huvi oli olnud asjatu. Tuleviku kõige ohtlikum terroriorganisatsioon on Accion Mutante, friikidest ja värdjatest koosnev kamp kes justkui viimase revolutsioonilise jõuna suudab veel riigisüsteemi vastu välja astuda, kuigi otseselt on sihikule võetud ilusad ja tervisest pakatavad eliidi hulka kuuluvad eputajad. Terroriorganisatsioon röövib kauni rikka pärijanna ning peagi ajavad lunarahasummad ja grupisisesed autoriteediprobleemid värdjatekarja omavahel tülli. Accion mutante oli nagu keskpärane Troma film, kuid püüdis olla enamat, sest valminud ju euroopas ja seetõttu varmas endale kunsti silti külge riputama. Mulle kohe isiklikult ei meeldi see ladina huumor mis püüab kiskuda balkani-palagani suunas. Pean ülepaisutatud ja liigstiliseeritud punnitatud nalja jantlikuks ja seetõttu tundus ka kogu film vastumeelsena. Filmi klassikalist post-apokalüptilisust meentav väliskülg ja üksikud veidrad sci-fi elemendid oleksid töödanud palju paremini ilma kohustusliku huumori juurdepookimiseta. Oma aja film. Aastal 1993 oleksin väga leilis olnud, nüüd aastaid hiljem jättis kerge tüdimuse sisse. Samas aga tundub siiani olevat teos mida peab vaatama, sest kuulub nn. žanri kullafondi. 1,5/5
Röövitud sekspomm Patricia.
No comments:
Post a Comment