Luke Meyer ja Andrew Neel olid suutnud nerdide LARP-lahingutest ja poroloonbufferdamistest välja võtta meeletult põnevaid lahingukaadreid mille üle vast isegi Braveheart´i tegijad kadedust oleksid tundnud. See polnud Monster Camp laadne kääbikute ja trollide tilu-lilu laager vaid täis turvises turskete meeste adrenaliini ja higirohked kokkupõrked kus kindlasti pooltel läks mõõgaga vastase turviseid tagudes meelest, et tegu on vaid rollimänguga ja mitte reaalse vaenlase hävitamisega. Statiste ja filminäitlejaid ei saaks massitseenides kunagi nii entusiastlikult lahingut lööma motiveerida kui Darkon Wargaming Club´i liikmeid, sest viimased võitlevad oma kodumaa eest, mis sellest, et see on fantaasiamaa nagu näiteks Laconia või Mordor. Võitlusvälja väliselt elatakse aga oma rahulikku elu ja võrreldes näiteks Monster Campi dokis nähtud luuseritega, olid Darkoni klubi mehed väheke kindlamini kahe jalaga maas. Nemad julgesid isegi tunnistada, et võtavad enne lahingut paar potti õlle ka hingealla aga mitte ei lurista ainult kasemahla nagu Nero klubi haldjarahvas. Eluterve värk. Aga muidugi leidus ka paar viripilli kes kaamera ette sattusid ja halasid, et reaalne elu ja mänguväljaku oma hakkavad sassi minema või siis hoopis vastupidi, liigselt sarnanema. Et kuisatakse nii töökaaslaste poolt ja samas ollakse veel ka rollimängu sisenedes relvavendade pilkealune. Vaesekesed, ei friikidel ja giikidel pole kuskil kerge. Kui Monster Camp oli mõnus, humoorikas ja jobukeskne, siis Darkon aga super põnevate lahingkaadritega vaatemäng, kus mängijate portreteerimine aga eriti ei õnnestunud. LARP´i dokkidest mulle nüüd vast aitab.3/5
Laconia väejuht.
No comments:
Post a Comment