L.627 - Bertrand Tavernier 1992Bertrand Tavernier´ile omase sooja absurdilähedase huumoriga pilguheit pariisi narkopolitsei argipäeva. Sõna otseses mõttes pilguheit, sest kolm-neli nädalat mida filmis kujutatakse ei paku vaatajale mingit algust ega lõppu tavapärases krimipõneviku mõistes. Kuritegevus on enne filmi algust ja jääb ka peale lõputiitreid samalaadsena linnatänavaile, politseinikud on pigem nagu kärbsed kes sitta mekkimas käivad aga mitte kojamehed kes selle ära koristaksid. No ütleme siis, et realistlik film politsei igapäevatööst ja nendest pingetest ning muredest mis töölt koju kaasa võetakse.
Hoolimata sümpaatsetest tegelastest, tõepärasest pildist ja tugevatest dramaatilistest liinidest, jäi teos minu jaoks ikka rohkem igavapoolsemaks kui kaasaelamist pakkunud tippfilmiks. Ma ausalt öeldes ikkagi ootasin mingit püanti ja ei suutnud kuidagi leppida sellega, et kaks ja pool tundi kestnud film jäi sinna kust algas. Ma ei olnud vaatama hakates nii draama lainel kui vaja oleks olnud, sest film pakkus rohkem inimlikku traagikat kui otsest põneviku möllu. 3/5
Andunud töönarkomaan Lucien on läbipõlemise äärel.
No comments:
Post a Comment