Iga seda filmi vaatama hakkav inimene teab, et tegu on Uus-Meremaal Aramoana asulas 13-14 novembril 1990 toimunud tulevahetuse detailitäpne ekraniseeringuga sellest kuidas ühel mehel ootamatult katus sõitma hakkas ja käsi automaadi järele haaras. Kahjuks pole aga pealkiri üdini täpne, sest vaatajale demonstreeritakse tulevase mõrvari luulusid ja vihapurskeid, märke mis viitavad peatse vägivallalaine pääsemisele paisu tagant. 25 minutit keritakse lugu lahti, tutvustatakse tegelasi, asulat ja mõrvateele asuvat psühhopaati, kui külaelanike jaoks tõesti, siis vähemalt filmivaatajale pole edasine enam out of the blue. Minu jaoks oli filmi alul toimuv ( kohustuslik ) tegelaste tutvustamine ning nende sümpaatseks mängimine täiesti liiast ja tegevus oleks vabalt võinud esimese kuuliplaksatusega alata. Mitte ükski tegelastest, ei külaelanikud ega mõrvar ei suutnud tutvustuse ajal endast õiget vahetut kuju luua, alles kuulirahes vooliti välja nende inimeste tragöödiad ja kangelasteod. Mina annaks sama palju au ja leinaks koos nendega samavõrra kui neid ka poleks proovitud varem näidata vaid ohvrid oleksid ilmunud nähtavale vastavalt mõrvari teekonnaga. Väga konkreetne juhtum mis filmitegijaile pisiasjadeni teada ja mille rekonstrueerimisega oli suurepäraselt hakkama saadud. McCabe & Mrs. Miller´i lõpplahendust meenutav pinev tulevahetusepõnevik, tagasihoidlik ülistus inimlikule julgusele ja väga lähedaselt tunnetatav tragöödia mis ei tohiks külmaks jätta ühteg filmivaatajat. Suurepärane film, Uus-Meremaa kvaliteet. 4/5
Vuntsidega politseinikud lõid kergelt Wyatt Earp´i ja Corral´i fiili.
No comments:
Post a Comment