Piano Forest : The Perfect World of Kai

Piano no mori - Masayuki Kojima 2007

Tuhandeid jaapani lapsi sunnitakse pärastlõunal õppima klaverimängu, sest just siis on vaja klimberdama hakata kui ülejäänud põnnid istuvad telekate ette ja klõpsavad kanalitelt animeseriaale. Ranged emad, isad ja vanavanemad aga ei taha telekast juttugi teha, vaid näitavad näpuga klaveri poole. Mis Naruto? Mis Death Note? Siin on surmapäeviku asemel noodivihik ja Pokemonide asemel kogu hoopis heliloojate loomingut. Masayuki Kojima mõtles selliste laste peale ja tegi animatsiooni mille keskmes on klaverimäng. Nüüd peaks lastel kergem olema, võib-olla mõned vanemad sulavad temaatilise anime peale ja lasevad oma võsukesed pooleteiseks tunniks telekat vaatama. Võib-olla aga mitte kindlalt. Viisakas ja viks heasüdamlik Tokio poiss saabud väikesesse metsade vahel asuvasse väikelinna, et alustada õpinguid kunagise maailmakuulsa virtuoosi käe all. Meister aga loobub esteeti treenimast ja võtab oma hoolealuseks hoopis tema sõbra, muusikat armastava, kuid sellele ebaproffesionaalselt läheneva ulaka looduslapse Kai, poisi kes salaja käib metsas müstilist hüljatud klaverit mängimas. Kuigi noormehed on sõbrad, pannakse läheneva talendikonkursi ootuses nende suhted proovile. Toonides, müstilisuses ja meeleolus väheke Ghibli toodangut ja paljuski Isao Takahata loomingut meentav anime oli igati korralikult tehtud ja ka sisu oli vaatamist väärt. Põhimõtteliselt Mozarti ja Antonio Salieri elulugu, vallatu geeniuse ja pedantliku muusikakakuiviku omavahelised suhted moderniseerituna tänapäeva noorte jaoks. Minu kui klassikalises muusikas ja klaverimängus täieliku võhiku jaoks jäi väheke kuivaks. Eriti kurvaks aga tegi, et müstiline liin ja vallatused poolelt filmilt lõppesid ja edasi mingi vaid akadeemilise muusika ja sõpruse radadelt. Mina oleks tahtnud näha metsas asuva saladusliku klaveri kõrval veel kitarriga tanukit, pasunaga oravat ja karu kes lööb trummi. 3/5

Klaver põõsas.