Grass - Ron Mann 1999Grassiga on mul selline ignoreeriv suhe. Kordagi pole olnud armastust, sest ükskõik palju ma ka ei popsuta, ikka on hoopis sitt olla või siis lihtsalt mitte mingit tunnet. Kordagi pole mul kanepi suitsetamise tagajärjel hea tunne tekkinud, mitte kordagi naerma kippunud ega fantaasiamaalma põiganud, ikka pigem tuim tüütu kivisolek kerge hirmutundega või siis rohkematel juhtudel lihtsalt midagi, pah pahvi järel ja ei midagi. Seetõttu pole juba üle kümne aasta popsutanud ja ega vast sel elueal enam praksuvat pläru hammaste vahele ei pane. Dokfilmiga marihuaana ajaloost tegin aga tutvust küll.
Doki peale paha ei hakanud aga ka naeruturtsatusi ja heaolu see just esile ei kutsunud, jäi ikka tavalise keskpärase ülevaate tasemele. No oli väheke vaimukas, näitas dope-veidrusi, poliitilisi vangerdusi ja andis taustainformatsiooni, kuid ega suurt midagi peale äravaatamist sellest rääkida pole. Filmi alul näidatav kanepikauboide koht oli kõige lahedam, demonstreeris ilmekalt kuidas rohelise popsutamine muudab korraliku lehmapoisi verejanuliseks revolvrikangelaseks. 2,5/5
"...ikka pigem tuim tüütu kivisolek kerge hirmutundega..."
No comments:
Post a Comment