May

May - Lucky McKee 2002

Kahekümnendates eluaastates nohik oli kogu oma elu kõõrdsilmsuse pärast tõrjutud olnud. Peale silmaasetust korrigeerivate läätsede saamist leidis neiu end lõpuks piisavalt ahvatlev olevat ja asus piirama noormeest kellesse salaja armunud oli. Läätsed küll parandasid väljanägemist, kuid lapsepõlvest jäänud meeletraumadele plaastrit ei pakkunud ja nii hakkaski neiul peale noormehe poolset leiget suhtumist katus vaikselt vilisedes maha sõitma. Väheke ujedast tütarlapsest sai peagi psycho-bitch kes ei-d vastusena ei tunnistanud ning hakkab oma kiindumusobjekti ja töökaaslasi oma veidra käitrumisega vaikselt aga järjekindlalt ahistama. Päris ladna ja koomilise fiiliga alanud film muutus järjest halvemaks seda mööda kui palju peategelase psühhoos süvenes, ehk mida hullemaks muutus tsikk , seda igavamaks ja tuttavlikult ettemääratumaks muutus ka sisu. Ise-enesest oli ju täitsa korralik portree veidi skisost mõrrast, just sellisest kellega me arvatavasti kõik kunagi kokku oleme puutunud. Kes peale üheöö napsusegust seksi iga päev hakkab helistama, messib tuima järjekindlusega ja surub end peol sinu seltskonda vaatamata sellele, et oled külmalt tõrjuv. Siin filmis aga läks see hullus väheke üle ääre ja sõnade asemel hakkas voolama veri. Lausa kahju, et lavastaja ei tahtnud teha põneviku elementidega kurba lugu õnnetust vaimsete häiretega inimesest vaid valis oma filmile labase kill´em´all lõpu, rikkudes selle lükkega vähesedki nauditavad hetked. Indie-draamana alustanud film finišeeris amatöörliku b-õudukana. 1,5/5

Veits oli seda va lesbivärki kah.