Kuulus ja kurikuulus Maladolescenza. Pedofiiliale viidates keelati mitmel maal film koheselt peale ekraanile jõudmist ja paljudes riikides lubati levitada vaid tugevalt lõigutud versiooni. Kuigi võiks arvata, et euroopa ühiskond on muutunud selliste filmide suhtes liberaalsemaks, on asjad tänu järjest sagenevatele lastepilastusjuhtumitele vastupidine ja mitmes riigis püsib Maladolescenza siiani kalevi all või on saanud just hiljuti uued piirangud kinoekraanidel näitamise suhtes. Austrias on film ja selle levitamine aga lubatud ja sealne X-Rated reliisis 2004. aastal ka uncut ingliskeelsete subtiitritega versiooni mida müüvad kõik maailma suurimad internetikaubamajad. Lastepornost on asi aga siiski kaugel ja kogu tsirkus filmi ümber meenutab pigem sääsest elevandi tegemist. Paljus on selles aga süüdi film ise mis ei joonistu välja selge žanrifilmina vaid jätab pendeldades kunstilise draama ja exploitationkino vahel mitmeid lahtisi otsi. Näiteks tunnustatud lavastaja Catherine Breillat´i sarnane film Une vraie jeune fille liigub samal territooriumil ja on isegi otsest alastust ning genitaalide demonstreerimist arvesse võttes julgem, kuid on oma koha kenasti leidnud. Muidugi ei palganud Breillat oma filmi 12 aastaseid lapsi seksima ( loe: seksimist teesklema ) vaid 21 aastaseid seksivaid lapsi mängima, nišhifilmidena aga sobiksid mõlemad filmid euroopa vabameelsemasse coming-of-age filmide kategooriasse. Maladolescenza stsenaariumil oleks võinud olla palju rohkem öelda, kuid koheselt kui hakati asju teravaks ajama, astuti ka samm tagasi ja lõpetati kogu pingetramaatika üpris labaselt. Laste omavahelistes suhetes esinev sadism, manipulatsioon ja S/M mängud on teemad millele oleks saanud ehitada seitsmekümnendatel kinokunsti verstaposti, kuid tundub, et lihtsalt ei osatud. Nii aga tõusidki tugeva potensiaaliga aga nõrgast filmist esile need paar lõiku kus lapsmodell Eva Ionesco end alasti võttis mis aga samas jäi ikkagi teisejärguliseks tema ande kõrval näidelda julma väiketüdrukut. Oleks film ise ka tugev olnud, kiidaksid kõik takka ja keegi ei viitsiks keegi seda lasteporno jura ajada, sest tegelikkuses kujutati kogu alastust ilma seksuaalse alatoonita. Lihtsalt üks keskpärane, kuid karm suhtedraama noorte suvest mis omal ajal mullina suureks puhuti ja keegi ei julge seda siiani pedofiiliks tembeldamise hirmus katki torgata. 2/5
Laanetaguse suvi saksa moodi.
No comments:
Post a Comment