Mõtlesin küll, et vaatan kogu kolmetunnise Grindhouse´i ära, aga lõpuks ikka hüppasin chapterite kaupa kuni jõudsin kahe filmi vahel olevate traileriteni. No nende hõrkpaladeni mida lihtsurelikele kinos ei näidatud ja nüüd vaid jaapanlastele DVD jaoks anti, et Hiroshima ja Nagasaki massimõrvast kerkinud süüvõlga tasuda. Trailerite tase kerkis nende näitamise järjekorras kui nüüd
Planet Terror´i alguses näidatavat
Robert Rodriguez´i Machete´t mitte arvestada.
Rob Zombie trailer Werewolf Women of the SS oli grindhouse´i stiili jaoks natuke liiga šikk-modern ja meenutas vaatamata WOP´i ja naziploitation temaatikale rohkem tänapäeva rokk-bändi muusikavideot kui usutavat seitsmekümnendatest pärit trailerit.
Edgar Wright´i Don´t oli aga vastupidiselt eelmisele ehe euro-horror´i reklaam nii, et koheselt tulid silme ette kõik spagettimaa õusdusfilmid lossifriikidest ja kurjadest psühhoemadest. Kõige parema maiuspala oli aga purki saanud öömajafilmidega tuntust kogunud
Eli Roth. Thanksgiving oli tsilli musta huumoriga väheke weird ja väheke perversne trailer kus oma koha oli sissevõtnud ka igati teretulnud absurdsus.
Kokkuvõttes väga lahedad trailerid ja kahju, et neid kinos ei näidatud. Nüüd pool aastat hiljem ei tule inimestele enam meeldegi, et neid millestki ilma jäeti ja tagantjärge viitsivad neid otsida vaid pühendunumad. Täispikad ( siis US cut ) filmid vaatan aga ka kindlasti üle, kui mitte see aasta, siis kolme aasta pärast juba kindlasti. 4/5
Mõtlesin küll, et vaatan kogu kolmetunnise Grindhouse´i ära, aga lõpuks ikka hüppasin chapterite kaupa kuni jõudsin kahe filmi vahel olevate traileriteni. No nende hõrkpaladeni mida lihtsurelikele kinos ei näidatud ja nüüd vaid jaapanlastele DVD jaoks anti, et Hiroshima ja Nagasaki massimõrvast kerkinud süüvõlga tasuda. Trailerite tase kerkis nende näitamise järjekorras kui nüüd Planet Terror´i alguses näidatavat Robert Rodriguez´i Machete´t mitte arvestada. 
Rob Zombie trailer Werewolf Women of the SS oli grindhouse´i stiili jaoks natuke liiga šikk-modern ja meenutas vaatamata WOP´i ja naziploitation temaatikale rohkem tänapäeva rokk-bändi muusikavideot kui usutavat seitsmekümnendatest pärit trailerit. Edgar Wright´i Don´t oli aga vastupidiselt eelmisele ehe euro-horror´i reklaam nii, et koheselt tulid silme ette kõik spagettimaa õusdusfilmid lossifriikidest ja kurjadest psühhoemadest. Kõige parema maiuspala oli aga purki saanud öömajafilmidega tuntust kogunud Eli Roth. Thanksgiving oli tsilli musta huumoriga väheke weird ja väheke perversne trailer kus oma koha oli sissevõtnud ka igati teretulnud absurdsus. 
Kokkuvõttes väga lahedad trailerid ja kahju, et neid kinos ei näidatud. Nüüd pool aastat hiljem ei tule inimestele enam meeldegi, et neid millestki ilma jäeti ja tagantjärge viitsivad neid otsida vaid pühendunumad. Täispikad ( siis US cut ) filmid vaatan aga ka kindlasti üle, kui mitte see aasta, siis kolme aasta pärast juba kindlasti. 4/5
8 comments:
Alriiiight... olid lahedad.
... isegi Eli Roth_i trailer...
teeks ta siis nii häid filme ka - I hate Eli Roth movies!
Minul pole ta filmide vastu midagi, kõlbasid küll.
Tuli meelde, et keegi filmitudengeist tegi kooli lõputööna fake-traileri. Nimi oli vist Mõrv ÜRO-s, või midagi sarnast.
üks treiler oli siiski kinos ka ju, Machete nimelt Planet Terrori ees. aga kust saada (netist) algvariant filmile, kus on Tarantino ja Rodriguezi lood koos ja treilerid vahel?
Aksepteeri mind orkutisõbraks ja ma teatan sulle PM-ide kaudu.
kaevan vana hauda lahti, aga äkki raatsid mullegi vihje anda? asjad kõik küll nähtud, aga tahaks seda õiget elamust kah.
Tegu oli custom subbitud jaapani versiooniga kus filmid mõlemad peal ning trailerid vahel. Kui kodus näppu jääb, panen kõrvale ja võin treffid kokku rääkida, muud moodi aidata ei oska.
Thanksgiving on samuti täispika filmina varsti tulemas!
Lahe! Jään ootama.
Post a Comment