Akihabaraga on mul siiani alati seostunud pigem lääne animekiibitsejad kes ila tilkudes poodidele tormi jooksevad kui jaapani action figure´id, postkaarte, videomänge ja muud jap-hullusega seostuvat träni kokku ajavad kohalikud. Käesolev dokfilm viis aga minu teadmised mitme sammu võrra kaugemale ning animefriigi kuju mis minul seoses Akihabaraga silme ees oli jäi vaid pisikeseks osaks kogu linnaosa träffiku mõistes. Akihabara tänavail hängivad friigid ja giigid jagunevad hoopis rohkematesse gruppidesse ning linn pakub tööd ja peavarju veel ka tuhandetele tavakodanikele. Vaatluse alla oli võetud viie jaapanlase elu Elektrilinnas ühe ööpäeva jooksul ning filmitavatel kaameraga kaasas jooksmine meenutas väheke reality TV showd. Üks ainus päev aga ometi osati vähemalt minu jaoks põnevalt ja infoküllaselt tutvustada friigilinna ajalugu ja tänapäeva, lisaks portreteeritavaile said sõna ka kinnisvaraarendaja, kohaliku elamuühistu esimees ja olusid tundev professor. Samuti "eksis" kaamera paaril korral teelt ja võttis pilti põnevaid kauplusi ja kultuurimärke. Sõna said ja lähima vaatluse all olid animeaustaja, elektrikaupade müüja, videomängude disainer, cosplay kohviku ettekandja ning insener kelle hobiks on ehitada arvuti prototüüpe ja lüüa nendega arvutikiiruse rekordeid. Igaüks asetas oma sõprade ja sugulaste kaasabil killukese, et luua kokku mosaiik Akihabarast. Hoolimata välisest särast ja elavusest oli see minu arust siiski üksikute inimeste linnaosa. 4,5/5
Miss Ichika.
No comments:
Post a Comment