The Machine Girl

Kataude mashin gâru - Noboru Iguchi 2008

Kommenteerisin siin paar päeva tagasi Kolmeteistkümnenda tänava filmiblogis Shin´i poolt vaadatud Battle Royale´i ja avaldasin arvamust, et tegu oli oma aja filmiga mis praeguseks on paratamatult jäänud uute ja teravamalt torkavamate teoste alla. The Machine Girl võiks ka ise olla üks filmidest mis varasemaid jaapani röögatusi varjutab, kuid vaadates oli imelik tunne, justkui ei kuuluks ka see teos mitte eelmisel aastal valminute hulka, vaid pigem sinna Takashi Miike ja Ryuhei Kitamura hullumeelsete raiumiste kuldaega. Oli tunne, et see ei ole uudne ega mingil määral šokeeriv jaapani kino, vaid mineviku vari ja uus asian extreme peaks kandma endas hoopis teistlaadi märke ja lähenemiseid. Film ei olnud minu silmade jaoks moderne aga vastu töötas ka päritolumaa ise, ehk jaapan. Sa tead mis sealtkandist tulemas on ilma täpselt teadmata mida näitama hakatakse ja tänu sellele end juba nn. nipponi lainele kruttinud ning selletõttu on kogu hilisema vaatemängu poolt pakutud emotsioon ka lahjem. Sa tead juba ette, et on hull ja kui on hull, siis puudub üllatusmoment, vangutad vaid pead, et jah, pilukad tegid taas ära. Ja eks nad väikestviisi tegidki ära, film oli korralik gore-komöödia, verd pritsis ja jäsemeid lendas korralikult. Kulges küll üksikuid ülekruttimisi arvesse võtmata üpris tasasel teel, kuid oli igati muhe vaadata ja igav ei hakanud. B-movie ja uhke selle üle. Tundus, et hoolimata paarist läbinähtavast inside joke´ist oli väheke rohkem lääne vaatajat silmas pidades tehtud ja reliis on ka tulnud enne välja USA-s kui kodumaal. Mina aga panen oma jaapani kino panuse akikaurismäkiliku Naoko Ogigami uuele teosele Megane aga ega ka Tokyo Gore Police vaatamata jää. 3,5/5

See on veel vähe verine, näha saab lausa blood shower´it ja seda otseses mõttes.