Die Gustloff - Joseph Vilsmaier 2008Esimest osa vaadates olin täiesti kindel, et hoolimata massiivsele meretragöödiale juurde poogitud draamakäikudest, suudan ma seda miniseriaali täiega nautida. Ilmet andma pidavad armastuslood ja põnevusseiklused olid muidugi ääretult labased, kuid egas seriaali ilma tee ning kuna piisavalt tutvustati ka Saksa armee käsuliine ning üldist sõjaolukorda 44 aasta lõpus, siis pigistasin nõmeduste puhul silma kinni ja jäin ootama filmi põhimomenti - allvelaevnikute õppebaasiks ning elukohaks olnud ja tsiviilpõgenike evakueerimiseks kasutusse võetud reisilaev Wilhelm Gustloff´i põhja laskmist nõukogude allveelaeva poolt.
Aga mida edasi, seda nõmedamaks kogu draamasüžee läks ning kui lõpuks sõjapõgenikud külmas merevees oma lõpu leidsid, ei olnud mul tänu eelnenud idiootsustele järel kübetki sümpaatiat nende suhtes. Ajaloolise dokumendina oleks saanud kogu filmi palju paremini sättida kui romantilise draama ning spioonipõnevikuna kus lõpuks vaid natsid normaalsetena käitusid ja kõik muud tegelased segastena ringi kalpsasid. Samuti oleks minu arust pidanud rõhuma rohkem faktile, et venelased viisid oma torpeedorünnakuga merepõhja pea kümme tuhat süütud naist-last ja mitte sellest teemast vaikselt üle libisema, näidates justkui oleks selleski tragöödias süüdi olnud Hitler hoopis ise. Joseph Vilsmaier ei ole enam ammu lavastajana poisike ning tõsisemas toonis film oleks talle rohkem sobinud. Lugege sellest tragöödiast parem Claes-Göran Wetterholm´i suurepärasest ajalooraamatust "Surmameri Läänemeri 1945", kui asute käesoleva seriaali kallale. 2/5
Põgenike peale võtmine.
No comments:
Post a Comment