Put More Blood Into the Music - George Atlas 1987Brittide tehtud dokumentaal New York´i soundist mida lahatakse läbi kahe artisti, John Zorni ja Sonic Youth´i, loomingu. Väga huvitavalt üles ehitatud, sest kohe ei minda bände ja heliloojaid torkima, vaid võetakse mitu head minutit, et NY tänavamürasse sisse sulanduda (nagu dokis öeldi, on mürarokki NY-s raske teha, sest müra on niigi kõikjal), lastakse sealsetel elanikel oma kodulinna helitaustast rääkida ning siis libisetakse tagasihoidlikult muusikakriitikute jutu pealt ansamblite juurde.
Minule oli üllatuseks, et John Zorn nii noor mees on, või vähemalt aastal 87 oli. Üle kolmekümne küll, kuid ma pidasin teda üheksakümnendate alul, kui Spillane album minuni jõudis, vähemalt viiekümneaastaseks esteediks. Nüüd aga vaatad, et punk rokkar kes teeb avangardi ja mitte mõni peetud jazzuvana. 
Lahe moment oli kui Thurston Moore helistas oma plaadifirmasse ja küsis, et kas albumid mingit raha ka on juba sisse toonud ning selle peale saadeti mees kurele ja küsiti, et mis sitta juttu sa nüüd ajad, mis sul viga on? No nentisid siis, et küll peatselt Sonic Youth ka kuulsaks saab ja plaadid müüma hakkavad. Aasta oli 1987 ja kõik alles ees, kuid SY rokkis juba nii, et prooviruumi seinad värisesid. Tegu on kahe tunnise filmi poole lühema televersiooni bootleg DVD-ga, täispikk on meeletu haruldus, seda on raskem leida kui püha Graali. 4/5
No kuidas sa saad John Zorn´i mitte armastada kui mehel on Agnostic Front´i särk seljas?
No comments:
Post a Comment