Pas koji je voleo vozove - Goran Paskaljevic 1977Täielik lapsepõlvelemmik mida vaatasin umbes kümne aastase poisikesena. Nii erinev kõigist muudest sinna maani nähtud filmidest, et jäi eredalt kohe meelde. Mäletasin vaid seda, et filmi pealkiri oli seotud koera ja rongiga ning umbes kümme aastat tagasi avastasin selle teose õige nime lehitsedes PÖFF´i paksu kataloogi, oli seal ära märgitud kui festaril esindatud lavastaja varasem meistritöö. Võttis veel dekaadi enne kui DVD kätte juhtus. Ja see ei ole isegi originaal, vaid mitte kommertslikul eesmärgil tehtud bootleg kus prantsuse reliisi kvaliteetsele pildile olid nikerdatud lisaks veel ka inglise subtiitrid.
Vangistusest põgenenud naise korjab peale endine kaskadöör, nüüdseks ühemehe rändtsirkust pidav mees kes reisides linnast linna etendab metsiku lääne lugusid oma hobuse ja eesli kaasabil. Meest naise minevik ei häiri, ta vajab abilist ning pea kohe sõlmitakse lisaks ärilistele veel ka intiimsed sidemed. Mõni päev hiljem palkab "kauboi" veel teisegi abilise - oma rongidesse hüppavat koera otsiva poisikese kes on alles hiljuti lastekodust tulema saanud.
Film meeldis mulle ka nüüd veerandsada aastat hiljem väga, kuid sellist lapsepõlvevaimustusele sarnast tunnet ei tekkinud. Mõistetav muidugi, sest kuigi Goran Paskaljevic oli teinud ühe korraliku ( tänapäeval öeldaks vast indiekino vaimus) loo kus üksildased inimesed otsivad hetkekski lohutust ning jätkavad siis teed mis vägisi kisub kriminaalseks, ei pakkunud se lõpuks eredart sähvatust ega kõrvu lukustavaid fanfaarihelisid. Lihtsalt üks hea road-movie ja võiks muigega öelda isegi, et western Serbiast, kohast kus kauboid sõidavad veoautodega. 4/5
Poisikesele usaldatakse mehe salaplaan.
No comments:
Post a Comment