Friday, May 28, 2010

Filmiküsitlus - Lembetu Loitsust

Sain Loitsu "Vere kutse kohustab" plaadi kunagi sünnipäevaingiks aga erilist vaimustust see minus ei tekitanud, jäi rohkem ilusate piltide pärast riiuliuhkuseks ja oli teist kena külalistele näidata. "Must album" meeldis juba rohkem, eriti boonusplaat, kuid suurt pidu ei saanud sellestki - kuulasin, meeldis ja andsin omanikule tagasi. Aasta tagasi sai Priit Kenkmannilt küsitud black metal soovitusi ja mees viskas mulle viis nime millest neli olid ülipikad raskestihääldatavad ja välismaised ning viies meie endi Loits. Võtsin siis bändi varasema loomingu ette ja see murdis loomana, ei saanud piltlikult öeldes CD-d paar nädalat plaadimängijast välja. Tavaliselt ikka võtan hommikul posu plaate või CD-RW mp3-dega tööle ja viin õhtul koju tagasi, et järgmine päev uue pakiga tulla, Loitsu "Ei kahetse midagi" aga jäi pea kuuks ajaks tööle ja on vist siiani sõber Laurile tagastamata. No kui leian riiulist, viin jälle tööle, mitte aga ei anna veel omanikule. Vähemalt kuni ei ole endale ostnud.

Nimi: Ahto-Lembit Lehtmets
Bänd: Loits
MySpace: Loits
Koduleht: Loits

1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?

Alustame ehk sellest et kuigi mu elu on võtnud säherguse pöörde et filmimaailm on mind igast küljest sisse piiranud, ei ole filmifriikluse pisik mind siiski veel maha murdnud. See-selleks. Üldiselt ei kipu ma lugema ilukirjandust ja ka filmidest naudin enim dokumentaalfilme. Viimastega on aga see häda et sisu kipub meelde jääma - autor ja pealkiri aga mitte. Viimase tõsisema dokfilmimaratoni võtsin ette koos vanematega. Vaatasime järjest läbi viis Lennart Mere dokfilmi, mis kenasti ühise nime "Soome-Ugri rahvaste filmientsüklopeedia" alla on koondatud ja kahel DVD'l välja antud. Soovitan kõigile soojalt! Üldiselt üritan ära vaadata kõik Emir Kusturica, Tim Burtoni (kuigi "Alice Imedemaal" oli kerge pettumus), Aki Kaurismäki, Jim Jarmuschi ja Stanley Kubricku filmid. Kindlasti on neid lemmik filmiloojaid veel, aga hetkel mitte kuidagi kohe ei meenu. Suunurgad venitavad jätkuvalt kõrvataha sähergused klassikalised naerutajad nagu Top Secret! (David Zucker, Jim Abrahams, and Jerry Zucker), The Adventures of Picasso (Tage Danielsson) ja loomulikult kõik, mis ilmunud seltskonnalt koondnimega Monty Python. Märgiks ära ka kohalikud naerutajad. "Malev" (Õ-Fraktsioon) ja "Tulnukas" (Rasmus Merivoo) on surematud suurteosed! :)
Kui nüüd esimese lause juurde tagasi tulla, siis peab nentima et murdumispunkt võib üsna lähedal olla. Kullas kogub tuure "Kultuskolmapäeva" nimeline filmiklubi ja nüüd kui programmi haldamise on oma õlule võtnud Tristan Priimägi isiklikult, käib aina enam väärtfilme ka minu käest läbi. Vaatamata ma neid jätta ei saa...

2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?

Sattusin eile ETV pealt Andres Maimiku ja Jaak Kilmiti dokumentaalfilmi "Müümise kunst" nägema. Nii piinlik pole mul välkuva ekraani ees veel varem vist olnudki. Uue maailma kristlased on ajupesu kroonimata kunnid. Eks selle häbitu müümishulluse ja religiooni jõulise pealesurumisega oleme siin kõik mingitpidi kokku puutunud aga sisimas ei suuda ma kuidagi leppida teadmisega et eestlased massiliselt selle hullusega kaasa võiks minna. "Müümise kunst" tõestab siiski veenvalt et ohtlikult paljud siiski lähevad. Kui nüüd antud teema poliitilisse konteksti tõsta ja küsida, mida demokraatia endast siis tegelikult ette kujutab...? Või kui asja huumoriga võtta, siis "Soovime teile tutvustada ühte plaati..." kaubanduskeskuste parklates teeb ikka viimasel ajal kõvasti nalja.

3. Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?

Uue klubi kallal jännates ja Viljandi vahet vurades R2'e õhtuse vööndi saateid kuulates on kõrvaring omajagu laiemaks kärisenud. Kolan meeleldi koos oma ala asjatudjatega nende lemmikzhanri kullakambrites, puhun pööningul tolmu maha vanadelt klassikutelt või avastan vähetuntud äärealasi. See kõik on aga pigem eneseharimise kui lemmikute otsimise eesmärgil. Põnev noh! Ja kui midagi külge jääb, siis on kõik täiuslik. Kui midagi soovitada, siis ehk silm peal hoida kohalikul põranda alt välja suruval muusikal, sest kui otid ja koidud mängust välja jätta, siis on eestlastel põhjust värske kodumaise muusika üle uhked olla. Endale soovitan aga Triptykon`i debüüt albumit. Ammu juba väljas aga pole ressursi soetada olnud. Netist muusika tõmbamine on minu jaoks aga jätkuvalt ropp tegu.

Tänan Ahto-Lembit!
Kaader filmist The Adventures of Picasso.

6 comments:

Lauri said...

Jajah, too aga tagasi.
Õnneks ma pole küll ise märganudki. Lemps on lahe säga, aga Loits mu plaadimasinas iga kuu küll ei käi (tegelikult peaks ütlema et isegi iga aasta ei käi...).

metsavana said...

Muide sa saada see küsitlus isa Pjotrile ikka ka, tegemist vana bändimehega kelle "Saatana Sõjapeenis" on eesti underground blacki puntidest üks kõvemaid.

Trash said...

Alles oli Isa Fjodor?

MNC Broz Tito said...

Algus oli Isa Pjotr, siis arvas Metsavaht , et ta on sama tüütu ja saamatu nagu Isa Fjodor teatud raamatust/filmist ning nüüd on Isa Pjotr Pjetrovitš Fjodorov või üks kõik kumb lühivariant,

Anonymous said...

Saada Onu Bellale kah.

Trash said...

Saadan JZ Bellale.