Filmiküsitlus - Aapo Ilves

Nädal tagasi tuli töökaaslasega jutuks inimeste riietumine ning avastasime järsku eneselegi üllatuseks, et vaikselt, kuid kindlalt, hakkab peale suruma stõuneri ja southernrock´i mood. IN on taas kasvatada veits pikemat juuksed, kanda kulunud teksaseid, bändi logodega T-särke, lohvakaid töösärke, trööbatud töökingi või ketse-botaseid, khaki ja militari-rohekaid jakke. No mina nii väga seda märganud ei ole aga töökaaslane väitis, et talle on linnas vastu tulnud mitmed suvalised jorsid, kes välimuse järgi justkui otse Roadburn´i festarilt saabunud. Võib-olla taskusügavuses isegi piip rohelist ootama pandud? Rääkisime edasi ja järsku sõber ütles, et eestis on vähemalt üks ehe southern välimusega tüüp ja see on Aapo Ilves. Well...

Nimi: Aapo Ilves
Bänd: Lõkõriq + sooloesinemised ja lugematu arv koostöid, sh Eliit,
Bullfrog Brown jne
MySpace: Aapo Ilves
Koduleht: ilves@metsas.ee

1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?

Oh, no ma peaks nüüd ennast nädalaks vabaks võtma ja raamatu kirjutama sulle. Aga kuna ei ole seda aega võtta hetkel, siis lahmin niisama. Ükspäev näiteks just meenutasime sõbrannaga Vene kinokunsti ebapärlit, Dostojevski "Idioodi" ainelist rõhutatult üle kõikide vintide keeratud ja kirjeldamatult ja arvestuslikult halva näitlejatööga kultusfilmi "Down House". "Vene jahi eripära", kui veel ida poole vaadata, tõstis kunagi lati üsna õigele kõrgusele, järgedega lasi paraku madalale tagasi. Venemaal on ikka suuri filme tehtud, las see jääb Remsule või kellelegi teisele rääkida. Lääne poolt kindlasti Robert Rodriguez'i "El mariachi" triloogia ja miks mitte ka "Sin City". Kindlasti peab Rodriguez valmis väntama seni libatreileri tasemele jäänud "Machete". Tinto Brassi tuttide, tagumike, ovaalsete peeglite ja ruuduliste parkettide mäng sobib mulle. Alejandro Jodorowsky "El Topo" ja "The Holy Mountain". Muidugi mõista Emir Kusturica, eriti "Maa-alused". Suur osa Tim Burton'i loomingust. Vennad Coen'id. Vahelduseks kiidan eestlasi kah, esimese hooga saavad pai Keeduse "Georgica", Vadi ja Kilmi "Kohtumine tundmatuga", Liina Paakspuu "Soovide puu", Ove Musting Jaan Pehki näitlejaande avamise eest, ja eks meil ole hääd kraami veel, olen TeMuKi ajakirjas üht-teist rappinud, arhiivist saaks otsida. Ja skripti mõttes soovitan lugeda "Viimse reliikvia" oma, imetabaselt tihe, lühike ja täpne ja igale eestlasele juba DNAsse süübinud. Nii, kiikan korraks üle lahe ja kohe jääb ette loomulikult Aki Kaurismäki, viimati vaatasin tema 1985. aasta filmi "Calamari Union", mõnus! Esimene teadlikum või vähemalt meeldejäävam kohtumine Soome filmiga oli ilmselt 93. aastal, kui nägin Markku Pölöse "Onnen maad" ja olin üsna lummatud. Kunagi andis hää elamuse Lukas Moodysson'i "Fucking Åmål", nüüd on siis rootslasi kah hää sõnaga meeles peetud. No ei jõua ma tervele maailmale täna tiiru pääle, "Jumala linn" - "Cidade de Deus" - Brasiiliast tuli veel meelde, olen koguni mitu korda vaadanud. Ühtegi Aafrika filmi ei oska küll hetkel esile tuua, aga Aafrikaga haakuvaist on väga super prantslaste "Päikesevarjutus" (Coup de torchon), mis viib mind kiitma ka ühte viimastest Philip Noiret'ga filmidest "Les côtelettes", millestsaab muuhulgas teada, kuidas roojavad parempoolsed, kuidas testida ning ravida homoseksuaalsust ja mida teha, kui su armukesele tuleb surm järele. Aasiast meenuvad esimese hooga ja hääga Lõuna-Korea eastern "The Good, the Bad, the Weird" ning see Taivani film, kus läbi arbuusi pettingut tehakse, küll friigid ära tunnevad, ma ei mäleta, kuhu DVD pannud olen, et nime meenutada; nii, mäletasin küll, leidsin, filmi nimi on "Tian bian ti duo yun" ja režisööriks Ming-Liang Tsai. Omaette pikk jutt tuleks, kui hakata žanripõhiselt lemmikuid välja tooma, kasvõi bändifilmid - siis saaks palju punkte "Still Crazy" - või zombie-paroodiad - "Shaun of the Dead", "Zombie Strippers!" - või nii-öelda-õudukad - Rom Zombie looming - ja kasvõi muusikavideod - soovitan näiteks Fatboy Slim'i DVD'd "Why make videos?". Aaga aitab tänaseks küll! Lõpetuseks vabandan kõikide hääde filmide ja režisööride ees, kes meenuvad alles peale selle meili ära saatmist.

2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?

Ma olen nii kaval mees, et hoian Eesti filmiblogidel - sealhulgas sinu omal - silma peal, nendest saab kõige objektiivsemaid vihjeid. Viimatised seda kaudu leitud ja mõnu teinud filmid olid mängu-friigi-muusika-kollaažfilm "Stingray Sam" ja psühhedeeliline animasari "Superjail!", mõlemad on südamele ikka ülimalt hääd! Plastiliinimultikas ühe munaga alzhaimerihaigest poolakast - "Harvie Krumpet" - oli hämmastavalt elujaatav, vaatasin ükspäev taas, soovitan. Televiiserist nähtuist meenub "Parfüüm", imekaunis!

3: Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?

Gentle Giant, Gogol Bordello, AC DC, Jonny Cash, R. L. Burnside, Sonny Terry & Brownie McgHee, Puscyfer, The Billy Nayer Show, The Belka, Kuollet Sielut, Avenue, The Bosshoss, Accept, Tuulepuu. Nick Cave, Motörhead, Virre, Nouvelle Vague, Orelipoiss, DDT, The Clients Funk Society, 22 Pistepirkko.

Tänan Aapo!

Kaader hullumeelsest mõnusarjast "Superjail!".