The Road - John Hillcoat 2009Kui olin väike, ütles isa mulle, et sõja korral võtab ta mind kukile ja tassib ning kaitseb nii kaua kuni enam ohtu ei ole. Käesolev film rääkis samast asjast - oma poja kaitsmisest ja suutis seda teha paremini kui ükski varasem draamalugu. The Road´i situatsioon oli lihtsalt kõige ekstreemsem, enam palju uut mänguruumi ei leiduks. Mõelge ise. Tavaliselt kaitseb isa poega selle eest, et võsukesest ei saaks narkomaani või varast, et ei abielluks neegriga ega mehkeldaks liiga intiimselt teiste meestega ning äärmuslikul juhul püüab seenior juuniori päästa sõja olukorras mahalaskmisest ja surnuksnälgimisest. Käesolevas filmis oli ohuks peale surnuksnälgimise aga veel ka lapse enese ära söömine teiste poolt. Vägistamine ja siis ära söömine, kas saab veel palju edasi liikuda?
Lugesin virinat kus heideti ette, et raamatus olevat kõvasti rohkem kannibalismi olnud ja filmis näidati seda justkui liiga vähe. Imelikud mured. Teos ei olnud ju kusagilt otsast horror ega möllu-exploitation kus gore peab esil olema. Draamafilmina ei pidanud teos rahuldama kellegi isu verejoomise ja soolikasöömise järele, vaid näitas väga tugeva emotsionaalsusega sidet isa ja poja vahel, meeletut hoolt oma armsama eest.
Ja rohkemat ei ole vaja. Kui käärid oleks montaažiruumis minu kätte antud, läinuks kus seda ja teist kõik kaadrid Charlize Theron´iga ning paar korda oleksin näpsanud ka ohusituatsioonidest, ühe muige mehe näolt keda puudesalus püstoliga sihiti ja kogu lõpu poole toimuva inimjahi stseeni. Aga kuna mul see võimalik ei ole, siis pigistan silma kinni ja kiidan niisama seda suurepärast apokalüptilist draamat armastusest oma poja vastu. Armastan mina ju ka oma isa ja oma poega, seetõttu teadsin ja tundsin kõike koos tegelastega. 4,5/5
Isa ja poeg maailmas mis sureb.
19 comments:
Võtan ka täna-homme ette...
Tundub igate asine olevat, ehkki Mortensen ei aja siin põrgulikku iba suust välja.. :/
Vaatasin ise ka paar päeva tagasi "filmi" ära, seega tean mis viide see põrgulikule ibale on. Kusjuures Mortensen nägi seal üllatavalt priske ja ümara näoga välja.
Raamatus oli koht, kus mees oma pojaga ühte keldrisse satub (kui õigesti mäletan) ja nad leiavad imiku, kes on orgi otsa torgatud ja keda lõkke kohal küpsetatakse, ja kui film välja tuli, märkasin IMDb's vähemalt 10 korda, et inimesed vingusid, et miks seda filmis polnud. Imelik tõesti.
Raamat oli parem, aga film meeldis ka väga, paneks 8 ära. Kas sa John Hillcoati vesterni The Proposition oled näinud? Pidi väga hea olema.
Mulle isiklikult nii väga ei meeldinud - The Proposition
Tore, et imiku söömist filmis ei olnud, pigem tagasihoidlik õud kui aktiivne šokeerimine.
Mitte keldrist ei leidnud, vaid nad nägid tee peal mingeid inimesi kes neid nähes põgenesid ja kui nad vaatama läksid siis algul ei pannud nad midagi tähele, aga siis poiss märkas et lõkke kohal orgi otsas on nülitud ja küpsetatud imik.
See oli üsna karm koht, endalgi hakkas keerama sees.
Keldris oli kari mingeid inimesi ja pärast tungisid sinna inimsööjad ja isa ja poeg kuulsid karjeid, kui inimesi tükeldati söögiks.
Raamatu põhipoindiks polnud üldse ei inimsöömine ega ka apokalüptilised vaated, vaid inimeseksjäämine.
Kusjuures minul ei tulnud und peale seda filmi. Lõpetasin mingi 2 öösel vaatamise ja olin nagu peksasaanud koer. Proovisin magada, aga noh ei saa, pea on fucked-up mõtteid täis. Ja ei aidanudki midagi muud kui tõusin üles ja hakkasin vaatama Simpsonite 6. hooaega kuni hommikul teleka ees ärkasin. Mäletan, et rohkem kui 10 aastat tagasi oli sama olukord peale "Se7en" vaatamist, aga see on ka kõik.
Anyway, instant horror classic ja kindlasti üks parimaid filme päris mitme-mitme aasta jooksul. Mul filmi vaatamisest juba paar nädalat möödas ja ei ole möödunud päevagi ilma, et ma aeg-ajalt mõtleks selle peale. Kuhu läheksin ma ise, oleksin ma dark-side või oleks mul jõudu valgust kanda etc.
Nats naljakas on neid kommentaare lugeda :). Kes räägib isa hoolitsusest (kui isa oleks oma poja eest tõepoolest hoolitsend, siis oleks ta pojale selles maailmas ellujäämist õpetanud. Sellise mömmina sellises maailmas kaua vastu ei pea). ja kes räägib mingist õudustest. Mai tea, kust otsast see õudne oli. Mingid suvalised B-kati õudukad on ka õudsamad kui see jamps.
Täiesti ebaloogiline jura, mida on raske põhjendada mingi isa-poja või inimeseks jäämise argumendina. See oli täiesti kill or be killed maailm ja sellised mömmid syyakse esimese asjan ära. Ja mingit isa-poja suhet...oh please, inimsuhteid saab ka natuke reaalsemalt edasi anda.
Kuigi ka Triangle'is oli ebaloogilisi kohti (rezissöör ei pidanud vajalikuks kuidagi tsükil algust lahti seletada), siis see jamps on oma ebaloogilisuses veel hullem.
Endiselt, waste of my time.
Michael Moore´i ei olnud ja kohe jura! Sa Margus oled nii läbinähtav.
KES ON MARGUS JA KES TALLE INTERNETIÕIGUSED ANDIS
mkay, ... Margus, mismoodi see pojale ellujäämise õpetamine sinuarust välja oleks pidanud nägema? Skaudiõpik kätte ja metsa tuld tegema või mida sa täpsemalt silmas pead? Kaadrid kus isa käepäraste vahenditega vett filtreerib või kuidas taob pojale pea sisse, et võõraid ei tohi usaldada on selles kontekstis ju väga kahe jalaga maapeal olev ellujäämisõpetus.
Ning õudusest niipalju, et kui ma pean vaatama kuidas isa õpetab pojale mis asendis relva suus hoida enesetapu 100% õnnestumiseks või kasvõi see kaader kuidas üksikus maamajas terve perekond vaikselt laetalade otsas kiigub ... see on see õudus mis toimib, vähemalt minujaoks
adi, olen sinuga täiesti nõus. Pole vaja groteski vere ja soolikate näol. Piisab täiesti sellest, et isa, kes oma poega väga armastab, õpetab, kuidas sooritada kiiret ja tõhusat enesetappu.
Kummitama jäi ka pidevalt korduv fraas, mida isa pojale pähe tagus - We are the good guys, they are the bad guys.
Meeldis väga, kuidas läheneti koledustele nagu kannibalism ja kõik muu. Ei pingutatud üle jubeduste ekraanile toomisega. Selle asemel olid helid, jäänused ja märgid, mis mõjusid hulga paremini, kui mõni stseen hullunud kannibalidest. Maailm oli iseenesest jõhker. Polegi vaja midagi enamat, kui saab näidata maailma surnuna.
AGA MINA NÕUSTUN MARGUSEGA!
HIINA PASK 2/10
trashi mõttelõnga jätkuks, intsest-tapmine-laibavägistamine-ja söömine oleks vist ülim kombinatsioon
üks punkt kümnest. kõige suurem turnoff oli, et vaatamata tohutule näljale nägi poisike välja ülimalt lihav ja priske. ülisuur möödalask mille tõttu peale mõnda algusminutit otsustasin vaatamisest loobuda
Üldplaanis polnud suurem asi, aga oma kategoorias on tiba üle keskmise.
Vaatan, äkitse teen ühe säästuka täna.
*Vaatab kella ja avastab, et "täna" on juba kätte jõudnud neh.*
Ma ei oskakski ühtegi teist post-apokalüptilist draamat ( kõik nad on ju sci-fi ja action ) kõrvale tuua mis parem oleks, vast Threads ainult aga seal oli nuclear holocaust ja tsipake teine teema.
"12 ahvi" on iga kell parem, tõsi küll, seal selle postapokalüptikaga on nii et vahel on ja vahel jälle minnakse ajas tagas ja siis jälle pole...
Kurat ma ei uurinud eriti sügavalt tausta ja hakkasin seda täis peaga vaatama kui mingit postapokalüptilist asja kus väidetavalt süüakse inimesi. Enamus aega võitlesin kange unega. Draamad tuleb jätta ikka selge peaga vaatamiseks ja soodana tasub pigem tarbida b-filme.
Võib ka lihtsalt vähem ja harvemini juua. :)
Tuleb tunnustada seda rusuvat masendust ja ehtsat ängi mida selline keskkond võiks inimesele tekitada. Selles suhtes mõjus hästi ja oli ebameeldiv filmielamus.
Post a Comment