Plaani vaja täita ka kultuuri alal ja kuna juurdekirjutamine oli Nõukogude Liidus tavaline nähtus, siis ei olegi imestada kui kultuurimaja juhataja on 1. jaanuari peale aastaid märkinud Neptuni peo ja kõik ülejäänud natšalnikud oma pookstaavid alla pannud. Kes see esimesel jaanuaril, Venemaa ametlikul pohmelli ja pealevõtupühal, ikka kontrollima tuleb, et kas peetakse sedalaadi talisuplejate (spordi)kultuurisündumust või mitte. Kahjuks aga sattus seekord 15 osavõtja asemel kirja ekslikult 150 ja nii suurest hulgast talisuplejatest huvitused analoogse harrastusega tegelevad rootslased. Oblastikomiteest tuli käsk üritust peagi saabuvale rootsi delegatsioonile tutvustada ning külas läks elu lahti, kolme päevaga oli vaja organiseerida festival mida kunagi peetud ei oldud ja püsti pandi ehtne nõukogude pakažuhha. Varasemast mäletasin, et film oli justkui naljakam, kuid ega ma kurda. Yuri Mamin´i debüütfilm oli ikka paganama koomiline ja isegi kergelt riigikorda pilav, nii mõnedki kohad surusid kindlasti konnasilmale, pannes lihtinimese äratundmisrõõmust naerma ja natšalniku hetkeks mõttesse. Aga muidugi oli see kriitika selline helge ja armas, rohkem Süütenõõri satiiri kui otsese etteheite vormis. Kaheksakümnendate Nõukogude perestroikaaegne komöödiaklassika, hea algus omanäolise lavastaja karjäärile. 3,5/5
Külaesimees pidamas sütitavat kõnet, et innustada inimesi Neptuni Peost osa võtma.
4 comments:
see huvitaks mindki, tundub selline mõnus lollakas vene komöödia olevat
Panen sulle kõrvale. Boonusena on veel paroodia Mehhiko seebiseriaaluidest, päris hea oli seegi aga lõpuni ei viitsinud vaadata.
Kurat ma olen seda kole ammu TV pealt näinud, mäletan, et lõpus tuli meestele pähe geniaalne idee ühendada kohalik katlamaja supluseks mõeldud tiigiga.
See samna film jah, kuid tiigi asemel oli järv või isegi jõgi.
Post a Comment