"Mis pradjaaga sina ka oled! Üks põsk ütleb, et ülikool pooleli ning teine, et suurlinnas vanemad ootamas." Sellise lausega praakis töölevõtja noore hulguse välja, kuid saatuse tahtel võeti ta mõned minutid hiljem ikkagi brigaadi mis sõitis Kasahhimaale pilliroogu lõikama. Jutu järgi pidi töö ränk olema, kuid palk see eest hea - kolme kuuga võib teenida 1500 rubla, oma aja kohta üüratu summa. Kohale jõudes aga selgus miks sooviti tööle võtta vaid parmaate ja kodutuid. Tegu oli maffia sunnitöölaagriga ning õnnetute hulguste eest ei hakka keegi kostma ega neid taga nutma kui mehed kauge maa steppi justkui tinatuhka kaovad. Pillirooparadiis oli kummaline film. Valmimisaasta kohta hea ideega, näidati ju korralikult organiseeritud kuritegelikku jõukku kes omas sidemeid ka kohaliku miilitsa ning ettevõtjatega. Muidugi olid sellel ajal juba igat sorti katusepakkujad platsis, kuid stepis asuv eravangla ja seal patrullivad kalašnikovidega valvurid, oli kindlasti midagi uut. Samas aga on kogu see sunnitöö teema kerge exploitation´i mekiga ja tuletab kangesti meelde neid vanglateemalisi b-filme kus istuti kusagil džunglihütis ja automaatidega pilukad jooksid sõgedatena edasi-tagasi. Sarnasused olid tuntavad ja mõtlesin paar korda vaatamise ajal, et eks lavastaja oli püüdnud mõnda videolt nähtud põnevikku nõukogude malli suruda. Enam-vähem see ka õnnestus, on tunda vene filmi aga samas ka lääne mõjusid. Omapärane vanglafilm "joodikute paradiisist". 3,5/5
Peategelaste kamp.
No comments:
Post a Comment