Capitalism: A Love Story - Michael Moore 2009Michael Moore´i uus film on nii haledalt ühekülgne, et potentsiaalseks sihtrühmaks on vist küll ainult punaentusiasmis teismelised. Peale seda kui oled oma esimese palga kätte saanud, muutub pea klaariks ning analoogsed linalood peaksid vaid muigama panema, kuniks aga elad vanemate rahakotil, võib küll Moore´i suunas kummardusi teha. Räägin siis nüüd vaid käeolevast filmist mis väga ühekülgselt püüdis peetervõsat panna, kiskus klipi siit ja sealt, tehes seda TV Nation´i või The Awful Truth´i traditsioone järgides ning lõpuks ei näidanud õieti mitte midagi. Räägin tema lamedast kapitalikriitikast mida teismeline oma sissetulekuta noor võib vaimustudes tervitada.
Asi ei ole selles mida lavastaja näitas, vaid mida ta näitamata jättis. Muidugi teeb rahavõim tööinimesele haiget, kuid selle vastu tuleb end kaitsta käitudes mõistlikult. Kui laenu ei võta, siis ei tõsteta ka majast välja ning kui sissetulekut ei ole, kolitaksegi väiksemasse korterisse ja elatakse sotsiaalabist. Moore unustas viimast üldse mainida ning näitas vaid nutvaid peresid keda on majadest välja tõstetakse, samuti ununes tal "kogemata" rääkida sellest, et firma poolt tehtud kindlustust ei võta firma vaid välja, vaid ka maksab seda ning ilma töötaja enda nõusolekuta sellist asja teha ei saa. 
Mulje jätmine justkui oleks töötajate surm firma rahapuuks on rumal näide, kindlustus on töövõimetuse vastu mis aitab töötaja haigestumusest tekkivaid kulusid katta ning peale töökoha võid sa ka ju ise end kindlustada, pärast ei ole vaja nutta, et kui see kes tegi sissemakseid, võtab ka väljamaksed. Ja pankurid võivad oma tuttavatele soodsamaid diile pakkuda, samamoodi nagu mina teen oma töökohas sõpradele alet ja ka siin on mõttetu püüda ebaeetilisuse või suisa korruptsiooni juttu ajada. 
Kõige kurb-koomilisem on aga Moore´i enese, kui multimiljonärist demokraatide lobbisti kriitika teiste sama tööd tegevate vastu ja Barak Obamaga manipuleerimine. USA neegerpresidendi võimuajal on veelgi enam rahaeliidile sobivaid lepinguid välja sõlmitud, kuid Moore´püüab oma pomo näidata kui luuda mis Wall Steeti puhastab, ta küll mainib Goldman Sachs´i annetusraha, sest muidu oleks kriitikutel liiga lihtne näpuga näidata, kuid tööliste streigi ajal televisioonist öeldud lausega, püüab ikkagi jätta muljet justkui oleks Obama õigete poolel ning kurjade vastu. Sõnum Obamast kui muutustetoojast on vananenud üle aasta, filmis pakutav informatsioon aga veelgi enam. Taaskord tundus ta lihtsalt puppena kelle rahvamehe imidži kaudu püüab eliit väikest tükki rahustuseks pakkudes vargsi suure kamakaga sääred teha. 2/5
Kriitikal ei ole kaalu kui sa ise tule all olevatega sarnaselt käitud. Miljonärist Moore ( kes muide ise oma kapitalismifilmi rahastas ja tulud nopib ) ei olnud aastaid tagasi nõus loobuma väiksemast kui 50 000 dollarilisest esinemistasust, et koolinoortele oma vaateid valgustada. Soovitan vaadata sellest vändatud dokfilmi nimega This Divided State.
16 comments:
pasunasse, pasunasse, pasunasse, 8/10
?
8/10???
Sa oled ju kommu! Heh he!
Ma annaks vist 8/10 tema filmidest vaid The Big One´ile.
sinu hinne on 8/10 kallis lenin
Olgu, olgu! Näpukas. Aga sinu puhul jääb kahtlus ikkagi, kes see mu sellist viga nii teraselt märkaks kui mitte igalt poolt vigu otsiv punane. :)
Nõustun, et Moore on väga hea propagandist ja on filmi hästi üles ehitand. Samas, on su arvustus allapoole igasugust arvestust, sest tood samamoodi välja ainult enda seisukohta kinnitavad aspektid. Miks sa ei räägi ntx second bill of rights ideest, mille Roosevelt välja käis, aga mida alles nyyd esimest korda rahvale näidati. Või siis sellest jõhkrast lobitööst, mida korda saadeti. Või siis sellest, kuidas GoldmanSachsi mehed suutsid raha omade kätte mängida.
Märksa sisukama ja parema ülevaate filmist saab siit: http://www.guardian.co.uk/commentisfree/cifamerica/2009/sep/09/michael-moore-documentary-capitalism
Ja hoolimata sellest, et tegu on propagandaga, on see hea propaganda ja hästi teostatud film. Sõnum ja idee on vaieldav, kuid see ei tee filmi veel halvaks.
The Big One saab 8/10 ja kõik teised 9/10...
Hindan filme kuidas mulle meeldib ning minu jaoks käib tihti sisu välisest küljest üle. Niigi jäin liiga pikalt heietama ja sina nõuad, et miks ma veel sellest ja sellest ei kirjutanud. Aga milleks, ega mu blogi lugejad lapsed ole, et ümberjutustust nähtu mõistmiseks vajaksid, eriti veel selliste teemade mis enam uudsed ei ole. Ma arvan, et sa ka ise olid kõigi nende rahapesujuttudega varem kokku puutunud ning ei leidnud sel teemal midagi imestamapanevat ega märkimisväärset. Jones räägib tavaliselt sellest siis kui toimub ning veider, et sa pöörad nii palju tähelepanu Moore´ile kes aastaid hiljem "avalikustama" asub ning teeb seda rahvale meeldivas kerges koomilises vormis. Tolatseb, et asi lahedam tunduks.
@Ralf
Nagu ütlesin, nii kaua kuni sa elad issi-emme poolt antavast ja vanaemalt nuitatud suitsurahast, meeldivadki sulle Moore´i laadsed hapmelmannid oma pooltõdedega.
Eih, mina olen ainult Columbine'i näinud, tegin sinu arvel nalja. Küll aga olen mõelnud, et peaks Fahrenheiti ja Sicko mõlemad lõpuks ära vaatama ja siis Capitalismi kah.
No seda nalja me veel tulevikus klaarime!
Mr. FTW Soprano on küll suur Moore´i austaja, arvasin, et sina samuti. Olete te ju nii sarnased. :)
Jonesist rääkides pead silmas Alex Jonesi? Leidisid ka kellega võrrelda :). Eks see ytle ka su kohta mõndagi. New World Orderis kõikus ta kyll pidevalt paranoilisuse piiri peal. Just sellepärast, et Alex Jones põeb pidevat jälitusmaaniat ja ei jäta kuigi ebaadekvaatet muljet, ei saagi sellistest asjadest selliste inimeste suu läbi rääkida. Antud juhul realiseerub shoot the messenger reegel.
Moore teeb asja seeditavamaks ning viib asja massidesse, sest Moore'i nimel on praeguseks kaalu. Dokitegijatest vast kõige enam.
Mis puutub su arvustusse, siis sa said valesti aru. Ma ei pidanud silmas mitte heietamist vaid seda, et sa rääkisid samuti oma suva järgi endale sobivatest asjadest, mis sulle sobisid ja muu jätsid kõrvale. Kui sa ei arvusta suurt pilti vaid detaile, siis kuidas saad hinnata üldpilti. Või tulekski su hinnangusse suhtuda nii, et sitalt käsitles neid kahte teemat, mida sa otsustasid välja tuua.
Ema-isa rahadest ei ela enam ammu. Kauboikapitalism ei meeldi ja Moore meeldib, sest ta ajab tavainimese asja. Ja millegipärast arvan, et kui Eestis otsustaks ntx tervishoiusüsteem ümber teha Ameerikalaadseks, siis see sulle ei meeldiks. Või ma eksin ja sa toetad ka USA tervishoiusüsteemi kahe käega?
Minu meelest ei tähenda Moore'i kohati ühekülgne ja egomaniakaalsusena mõjuv propagandistlikkus veel, et tema filmid halvad oleksid. Laiemat kõlapinda leidev okumentalism on paratamatult jõudnud oma meelelahutuslikkusega sinna, kus vaadata tuleb väga hoolika filtriga - on kaheldav, et üks film võiks üleüldse täistõdesid pakkuda.
Moore paljastuste pooltõdedeks nimetamine on küll selge liialdus - veerandtõedki oleks liiga paljuütlevas käändes.
Muuseas, ehkki armastan korra kolme-nelja aasta jooksul oma silmad uuematest vandenõuteoreetikute ja kalevikergitajate plämadest üle lasta, ei leia ma Moore kui meelelahutusliku tõrvikukandja jaoks kuidagi aega ega viitsimist.
(Fahrenheit 9/11 on selle väljastamisest saadik "kindlasti-vaatan-kunagi-ära listis" )
Margus.
"Ma ei pidanud silmas mitte heietamist vaid seda, et sa rääkisid samuti oma suva järgi endale sobivatest asjadest, mis sulle sobisid ja muu jätsid kõrvale. Kui sa ei arvusta suurt pilti vaid detaile, siis kuidas saad hinnata üldpilti. Või tulekski su hinnangusse suhtuda nii, et sitalt käsitles neid kahte teemat, mida sa otsustasid välja tuua."
Ma ütlen veel kord, et ma kirjutan kuidas mulle hetkel sobib, minu blogis ei ole reegleid, et plussile peab miinus tasakaaluks tulema või kolmele neli järgnema.
Alex Jones´i jälitamismaania ( nagu ka ta pidev ruuporisse karjumine ) on muidugi etendus, et end põnevamaks teha, ei ole temagi edevusetõvest puutumata ja pea alati on seda piinlik vaadata. Küll aga on ta kõike siiski varem kajastamas kui näiteks Moore, mis sellest, et rämesuiselt ja labidatööd tehes.
Kapitalism FTW
Kapital - Laibach
Post a Comment