Purgatory - Чистилище

Chistilishche - Aleksandr Nevzorov 1997

Chistilishche oli halb film ja hea film, tänud MNC-le soovitamise eest igal juhul. Halb kuna kasutas ära kõikvõimalikke klišeesid nii Tšetšeenia esimese kampaania kui sõjafilmide kohta üldisemalt. Rahaahned snaiprid iz bribaltiki olid loomulikult kohal ja sedamoodi leedulannade eksploiteerimist oleks võinud isegi kannatada juhul kui nad oma tööd hästi oleks teinud, positsiooni vahetamata järjest jalalt tulistada ning iga viie minuti järel staapi molutama minemine ei jätnud just head muljet. Nagu ka afro-ameeriklastest islamivõitlejad kes püüdsid neegerslängis sõnu venitades leedulannasid moosida ja .... iga viie minuti järel staabis molutamas käia. Kohati tekkis lausa küsimus, et kes see venelastele säru teeb kui kõik vabadusvõitlejad komandiiri ümber passivad. Ega venkudel olnud lugu parem, ka seal oli kõrgeima ohvitseri ümber hunnikute viisi tuimade nägudega soldateid kes pigem oleksid pidanud kaitsepositsioonidel sitsima, kui raadiosaatja ümber paberosse kiskuma. Ja pidades kaitselahinguid, lasid mehed ometigi valimatult kuhu juhtus ning ümberpiiratutel jagus moona isegi "saluudi" jaoks, kuigi iga mees tassis oma varustuse ise kaasa. Aga ega ma sellest tahtnud rääkida mis ebaloogilisusi see film sisaldas, postitus ei saaks vastasel juhul kunagi valmis, nii üüratud määrad oli ebakõlasid. Ütlen siis hoopis miks see hea film oli. Esimese Tšetšeenia Sõja järgselt valminuna oli selles veel järgi ausust toimuva mõistmiseks ning puhast heroilisust. Lavastaja oli välja toonud faktid, et kohalikud olid sunnitud võitlema, et kaitsta oma kodumaad sissetungija vastu ning mõneski kohas seati kogu kampaania eesmärk küsimuse alla, esitati üpris otseseid vaatenurki toimuvale ning kritiseeriti isegi Moskvat. Sõda oli küll filmi tegemise ajaks juba räpaseks muutunud, kuid filmis toimuv, ehk 4. jaanuaril 1995 aset leidnud Groznõi Keskhaigla kaitsmine ja ründamine oli veel puhas hilisemas kriminaalsusest ning suutis olla isegi mõlemapoolselt vahetu. Muidugi tuleb ka kiita juba selle poolest, et pea kahetunnine telefilm koosnes ainult lahingust. No mina küll hetkel ei suuda meenutada ühtegi teist sõjafilmi mis algab ja lõppeb tulistamisega, teost mis on ainult action. Ja veel milline action! Kohati lausa naeruväärseks minev oma plahvatusterohkusega, sest kõike mida võis bensiiniga üle valada või lõhata, ka lõõmas ning, et sellest veel vähe ei oleks, kihutasid tankid ning soomukid veel pidevalt igast leekides objektist läbi, lüües üles tule ning raudtükkide sadu. Samuti minnakse goreks kätte, verd ja konditükke võib leida üle stseeni, ühel elusal sõjavangil nülitakse isegi pea maha. Amatöörliku telefilmina või öelda eheda b-action´ina täitsa tase, draamase sõjafilmina aga paras kräpp. 3/5

See lõõmas buss loomulikult kihutas ka veel.