Rock / Tank 2010
01. Pedigree - Too Much Damage
02. BDÖ - Eile nägin ma Eestimaad
03. Revolver - Allakäigu trepist üles
04. HND - Päikesepilkajad
05. One Dollar Project - Laughning Assassins
06. Nevesis - Starfish Porn
07. Dramamama - Dead Ends
08. Zorg - Ruutmeetri staar
09. Horricane - Aviophobic Fluid State
10. Loits - Haavad uulitsal
11. Melmac - Hideout
12. Smõuk - Kurat sind võtku
13. Crucial Attack - Day Of Burning Wings
14. Oneword* - Compromise
15. Necro Strike - Pendliga petturist prohvet
16. Tolmunud Mesipuu - Puusse panen
Kaanekujundus ( kahjuks ei ole mul skännerit, et saaksin seda teiega jagada ) näeb välja justkui oleks tegu Telepoes unistele vaatajatele pähe määrimist ootava järjekordse Classical Hard Rock sarja üllitisega mis täis otsast otsani vanu AOR hitte mis küll kõik jala tatsuma panevad, kuid seda tänu pähekulunud meloodiatele ning mitte ägerokilikule sisule. Inetut kaaneümbrist, mis peaks disaineri arvates edasi andma seda õiget rockimehe fiili segatuna Rock õlle tooteimidžiga, tuleb lihtsalt ignoreerida ja asuda kohe muusikat kuulama, sest vaid üksikuid erandeid välja jättes on tegu väga korraliku ja hea läbilõikega eesti raskemast jõulisemast muusikast. Mina isiklikult viriseksin vaid BDÖ kallal kelle kontseptsioon ja huumor oli juba bändi kokku pannes aegunud ning aastatega järjest rohkem habetuma kippuv, võtaksin sakutada HND-d kelle lapseeast just välja kasvanud teismelistele neidudele mõeldud malbed mesihelid ei käi kuidagi kokku sõnaga ROCK, heidaksin ette ideede puudumist Zorgile kes teadaolevalt on vaese mehe No Big Silence ( mis ise teadaolevalt on põmmpeade ja diskopepude Pedigree ) ja hurjutaksin Crucial Attack´i ning Oneworld´i liigses sarnasuses samastumises väljamaal sarnast karmimat noortepop´i tegevate hingetute kollektiividega.Kiitust jagaksin Pedigree´le kes on osanud rock´n´roll hinge ka masinamuusikas säilitada, Nevesisele kelle uuesti sissemängitud vana hitt ei kõla tiksugi halvemini kui vana versioon, et mitte öelda isegi kolm mürtsu paremini, Necro Strike´ile kelle mootor töötas täispööretel aga samas sellise väikese mõnusa roostekriiksu ning maguskirbe bensuhaisuga ja Horricane´ile kellega mul isiklikult on selline armastan-vihkan suhe, sest nende The Lynch-Lawyers album oli suur lemmik ja The End´s Facade jälle täielik pettumus. Käesolevalt kogumikult kõlas viimaselt plaadilt pärit lugu väga hea, järsku peaks ka albumile uue šansi andma.Smõuk´i uus lugu oli hea aga see on "oma tuntud headuses" tüüpi hea. Sama võib öelda ka One Dollar Project´i, Tolmunud Mesipuu, Melmac´i ja Loitsu kohta, kõik väga tugevat palad aga varemgi kuulatud-kullatud ning seetõttu millegi erilisega silma ei torganud. Klassika ja raudvara ühesõnaga.Üllatajaid leidus samuti. Esiteks Revolver, mille liige Manic mulle paar kuud tagasi õlleklaasi taga peapesu tegi, et ma muusikast midagi ei taipa kui nende "Prozaki noorust" üheks igavesti tüütuks pirinaks nimetasin, rehalibiteeris end looga "Allakäigu trepist üles" kenasti, mitte küll täielikult, kuid usk nende loomingusse taastus. Ja teine üllataja oli Dramama kelle lugu sobis veidral moel siia kogumiku keskpaika väga kenasti ja lõi korraks tugevamale kütmisele justkui pahupoole ette, andis kena pausi üldise raske fooni vahele.Ei taha kedagi joomisele meelitada ega teed alkoholismile sillutada aga minu jaoks vähemalt oli plaat piisavalt hea, et see Rock´i kampaania six-pack´i boonusena Statoilist kaasa võtta. Eks õige rockimees ütle ka kuust plekkpurgist ära aga CD-st ei tohiks seda küll teha, sesrt meie metallisaate pomo Mop on uut head eesti muusikat kogudes korraliku ja kvaliteetse töö ära teinud.
Pildid pärit kogumikul esindatud bändide MySpace lehtedelt.
No comments:
Post a Comment