Okno v Parizh - Yuri Mamin 1994Umbes aasta peale filmi valmimist näitas seda ka Kanal2 ja siis vaadates tundus see Yuri Mamin´i komöödia üks ilge vene jura olevat. Mõned aastad tagasi tuli film ühes foorumis jutuks ja mõtlesin sõna sekka öelda, vaigistada kiidukoori mis teost üheksakümnendate parimaks vene naljafilmiks tituleerisid ning pritsida midagi mürgist teemal, et nõme russide palagan. No jumal tänatud, et näpud paigal hoidsin ning mõtteid netti ei klõbistanud, sest aastal 1995 ei saanudki see film veel täies mahus hea tunduda, kuid aastal 2010 on tegu meistritööga.
Tegelikult oli ta ka seda juba valmimisaastal, kuid meie elu Eestis sarnanes sellel ajal veel vägagi venelaste omaga ning läbi selle ei osanud ma kogu ühiskonnakriitika ja nõukogude inimese olemuse paroodiat õiges möödus võtta. 15 aastat hiljem on aga võib vaid vaimustusest käsi plaksutada, sest taaskord oli Mamin osanud fantastiliselt peent mängu tehes narrida nii venelasi kui Venemaad. Ja taaskord prohvetlikult nii, et filmi värskus säilib pidevalt, meie idanaabrite meelelaad on lihtsalt nii visa muutuma ja väikese eelennustusega saab veel aastakümneid naeru esile tuua. 
Yuri Mamin´i filmid kavatsen kõik läbi vaadata, vannun seda pühalikult. No vähemalt ta mängufilmid, sest mees on nii palju telefilme ja lavastusi vorpinud, et kogu tema poolt toodetud materjaliga tutvumine käiks üle jõu. Käesoleva filmiga aga võib igaüks tutvust teha, New Vision Classics DVD-l on ka ingliskeelne tekstirida kenasti olemas, kahjuks küll mitte kõiki mahlakaid roppusi ja väljendeid tõlkiv. Hea terav komöödia, hüva absurdi ja satiiri segav linalugu. 4/5
"Head Nõukogude inimesed."
6 comments:
Meenutab natuke Mihhail Velleri lugu "Tahan Pariisi", mis on ilmunud 2006. aastal Skarabeuse kogumikus "Muumia". Seal tahtis mingi vene päss terve elu kangesti Pariisi, käis keeltekoolides ja puges vastavatele ametimeestele ja lõpuks läbi ussimunni jõudiski sinna. Siis aga selgus ootamatult et see Pariis on tegelikult väga teistmoodi Pariis...
Tea kas tegu sama loo töötlusega või mingi täiesti uue looga?
Ei tundu mingit seost olevat, filmis roniti ühiskorteri akna kaudu Pariisi ja kukuti kohe lollidelt "välismaalastelt" raha välja pumpama ning varastama, lõpuks tariti isegi sõiduauto akna kaudu Venemaale. Ja naljakas oli vastupidi kuidas oprantslanna ronis akna kaudu sissepoole, ehk Venemaale ja sai tõelise kultuurišoki osaliseks.
Seal loos oli nii et päss jõudis Pariisi ja algul oli kõik ok, siis aga avastas, et tegelikult on kõik kuliss, mingid õlid tassivad dekoratsioone, Eiffeli torni näeb ainult eemalt ja on tegelikult hoopis papist jne. ja tegelikult on ikka kõik üks suur vene sitaauk, nagu 1990. aasta Venemaa, millal see lugu kirjutati, oli.
Veller tundun Mamin´inisrt absurdsem, kuid ka filmis oli seda parajalt. Kui tahad, siis laenan sulle, isegi inglise subbakad on olemas.
eriti lahe film.
meenutas mulle emotsioonilt emir kusturica filme - mõnus satiir, elurõõm ja samas piisavalt mõtteteravust.
Mamini filmid tasub tõesti kõik ära vaadata.
Kusturica on töll Mamini kõrval. Palun tulevikus sellistest võrdlustest hoiduda, meil on siin ikka Eesti ja mitte mustlasmaad.
Mõnus, et sulle meeldis!
Post a Comment