Olen raamatut lugenud ja seetõttu otse loomulikult jättis film kohitsetud mulje. Ma saan aru, et ega kogu kniigat filmilindile võtta ei saa, kuid vähemalt oleksid nad võinud romaanile truuks jääda ja mitte sotsiaalrealistliku taustaga loost üht roosat hollywoodi seepi keeta. Kriminaalide välkuvad relvad ja läägelt romantilised momendid ei olnud mitte raamatu põhiliin ja nüüd ekraanilt seda vaadates tundus asi täiesti kohatu, justkui oleks üks kena ja viks kaasahaaravalt põnev sisu asendatud standardse looga, ei mingit India tausta eripära ega eksootikat. Lääne vaatajale suunatud läänelik muinasjutt selle asemel, et teha sügavasisuline kultuuriline, ajalooline ning isegi antropoloogiline vaade. Raamat suutis ju peale armastusloo ja paari kuritööosaluse edasi anda veel ka kolmkümmend aastat India ajalugu, sotsiaalse klassikihistumise ning kamaluga viiteid kohalikust igapäevaelust ning populaarteemadest ilma liigselt kuivaks jäämata.Film aga libises sellest vaid pinda puudutades üle ning mängis eluloo asemel õnneloo kaardile. Koomiline on see, et kui esimesed kolm-neli koda lugesin pealkirja Slumdog Millionaire, siis aju mängis vingerpussi mis näitas silmadele pealkirjaks Slamdog Millionaire ja sellest johtuvalt pidasin eelarvamusega filmi alul mõneks Disney projektiks, lastefilmiks kus koerast saab tipp-kossumängija ning ta aitab vaesael perel rikkaks saada. Tõsijutt, korvpallikoer oli mul täiesti peas visualiseerunud, on ju sarnaseid perefilme varemgi tehtud ja miks mitte uuesti, slammivad koerad on ju rahamagnet. 2,5/5
Lõpus näidatud tantsunumber oli lausa ehmatavalt halva koreograafiaga. Kas tõesti selle sättija ning lavastaja ei olnud kunagi ühtegi india filmi vaadanud, et sedalaadi puise kõmpimise peale filmilinti raiskasid.
22 comments:
Kuidas sa võisid? See on ju maailma parim film, kuna võitis 10 Oscarit. Rourke oli parem kui Penn ja kus on the Dark Knight???....fafa.
"kolmkümmend aastat India ajalugu, sotsiaalse klassikihistumise ning kamaluga viiteid kohalikust igapäevaelust"
Kui sa mulle nüüd vettpidavalt seletad, et mismoodi sellesse filmi saaks sisse põimida 30 aastat ajalugu, sotsiaalset klassikihistumist (seda veel oleks saanud) ja kamaluga viiteid kohalikku igapäevaellu (minu arust filmi esimene pool oligi üks igapäevaelu, eriti hea oli see stseen, mismoodi auto ribadeks rööviti, nii et karkass alles jäi), siis jah...
Ega see dokumentaalfilm polnud :P
@Nirti
Mina ei tea kuidas, mina ei ole ei stsenarist ega lavastaja. Aga kui näiteks Bruce Beresford suutis Breaker Morant´is kohtusaalidraamana välja joonistada terve Buuri sõja, Tony Richardson The Charge of the Light Brigade´is briti kombestiku ja elu-olu Krimmi sõjakõigu taustana ja Ridley Scott tutvustas euroopa kombestikku ja alalugu Napoleoni vallutustega seotult filmis
The Duellists, siis ei ole see ilmvõimatu.
Raamatut lugenuna saad sa ju aru, et see oleks võimalik, tulnuks vaid rohkem kirjatekstist eeskuju võtta ning mitte oma fantaasial ratsutades pool filmi pastakast välja imeda.
@Gang-pae
Peale filmi vaatamist olin jah väheke imestunud selle Oscari võidu suhtes, tegu oli ju ikka üpris tavalise romantikalooga, kuid siis meenus, et kallutajaks sai globaalse masu ajal pakutav päikesekiir õnnelikku lõppu, et kõik läheb lõpus hästi ja miski ei tee valu.
Võitis lihtsalt sellepärast, et paremat filmi viie hulgas polnud.
Ega ma tea mis filmid need 4 muud olid aga eks sul ole õigus. Samas tekib küsimus, et miks siis mõned teised filmid ei kandideerinud, aasta 2008 ei olnudju vaene, koheselt tuli näiteks Savages meelde.
Aga soundtrack oli super.
Vaat nüüd tuletasid seda ka veel meelde, et OST oli vastikult läänepärane, faking globaalse haardega Raadio 2 etnotümakas, samal ajal kui kohapeal tehakse tonnide viisi kuuma biidiga kohalikku mussi.
"Lääne vaatajale suunatud läänelik muinasjutt selle asemel, et teha sügavasisuline kultuuriline, ajalooline ning isegi antropoloogiline vaade."
Sa tahad öelda, et sa ootasid filmist sügavasisulist antropoloogilist vaadet? Rumaluke. Seda filmi reklaamiti muinasjutuna ja inimene sai täpselt seda, mida pakend lubas.
See jutt, et Boyle ja kompanii oleks võinud täpsemalt raamatus järge ajada on tegelikult nii ja naa teema. Filmid peavad siiski nendesse maetud papi tagasi tooma ja selleks sa pead tegema üsna laadna Lääne publikule meelejärgi tantsiva filmi. Vastasel juhul võib minna nagu Steven Soderbergh`iga, kes proovis teha korralikku ja süüvivat filmi Chest. Seni on filmimisele kulutatud 60 miljonist naelast tagasit toonud 2 miljonit ja härramsmees mõtleb tõsimeeli oma lavastajatooli nagisse riputada.
Jumala jama film oli. 1,5/5 oleks ma andnud. TEN THOUSAND RUPEEEEEES!
ega tegelikult nii hull ka ei olnud. raamatu mitte lugenuna hindaks natuke kõrgemalt kui tegi seda trash. teistele pereliikmetele paistis ka meeldivat.
Ma ei saa sellest bloggerist ikka aru siin. No milleks neid filem üldse vaadata, kui mitte sittagi kusagilt ei meeldi. Vaata siis neid dokke ja mine sõida kohapeale, käi slummides ja muuseumides. Film ongi selline pealiskaudne meelelahutus, teed õllepurgi lahti ja viskad diivanile. Ja vaatad muinasjuttu või jackie chani, või mis iganes. Ja kui meeldi siis ei vaata. A sulle ei paista kohe mitte midagi meeldivat. Ära piina ennast. Lõpeta see filmide vaatamine ära. Hakka sporti vaatama ja tee spordiblogi. Mis sa näiteks viimasest Flora võidust arvad?
Assa raisk kuidas põletatakse. Ma olen ka juba paraja nahatäie saanud "Casablanca" maha tegemise eest.
No aga tore ju kui vastu vaieldakse, jään mina mõttesse ja peatuvad korraks teised.
Hiljuti sain sugeda, et liiga tihti kirjutan sellest mida ma ootasin ja lootsin, et see ei pidavat tegelikult kusagilt otsast objektiivsust lisama. Aga ega siin objektiivsusetellistest maja laota ja paratamatult alustan ma mõningate filmidega väga eelarvamuslikult pinnalt. Seda suuresti just poppide lääne filmidega, sest paratamatult jääb neist sulle promo külge ja teatud eeldused tekivad kasvõi alateadlikult.
Võib-olla mõni ostab täiesti tundmatu filmi DVD või hüppab kinno sisse esimest filmi vaatama mis koheselt algamas, kuid minule on see liigne luksus. Mina ikka vajan väikest teavet mida oodata.
Button oli parem, jah.
Slumdogi kohta ikka segased tunded.
Pean ka tunnistama, et kommenteerijal, kes enne Ralfi sõna võttis, on mingi point sees. Ei julge aga hakata rohkem rääkima, sest pole ise ka veel nii kogenud vaataja.
Kui igas sitas ainult head leida ja selle peal elada, siis muutuvad ju filmid igavaks. Mõelda pole vajagi. Söödad endale tavalist mainstream paska sisse.
Kui oled jõudnud järjekorraga 30nd juurde ning ka külmkapist võetud 50 õlu enam nii hästi ei maitse, siis hakkad aru saama, et mitte miski ei paku üllatust ja kõik on rutiinseks muutunud. Teed ajalehe laht ja loed, et Flora on 1-4 pähe saanud - jälle, ei midagi uut siin taeva all.
Võtad vihaselt pasa filmi ette ja saad mõnuga oma blogis seda materdada, sellega inimeste hala välja tuua ja seda kõike jälgides oma närve puhata - priceless!
@Forza
"Pean ka tunnistama, et kommenteerijal, kes enne Ralfi sõna võttis, on mingi point sees."
Ütleb mees kes lõpetas oma blogis hindamise kuna alla 9/10 ei suutnud ühtegi filmi hinnata ja kelle jaoks iga teos on meistriteos. :)
@Gang
"Võtad vihaselt pasa filmi ette ja saad mõnuga oma blogis seda materdada, sellega inimeste hala välja tuua ja seda kõike jälgides oma närve puhata - priceless!"
Ega see nüüd nii ka ei ole, filmi hakkan ikka vaatama parimate lootustega, vahel harva muidugi vastupidi ga siis tean ette, et tegu sellise sitaga ida lausa peab vaatama ning hiljem valust oigama. Pettumus lihtsalt tuleb kui head filmi oodates said taas ühe keskpärase teose, keskpärast filmi oodates jääd rohkem rahule, ei aja latti liialt kõrgele.
Loomulikult. See oli rohkem see Mastercardi reklaami värk.
Nüüd kukkusin kekgult. Mis Mastercard´i reklaam?
...ise nagu rohkem Visa mees...
:)
http://www.youtube.com/watch?v=_JNszBXqAAs
seda vist peeti silmas
Täitsa muhe reklaam, selline minutiline musike.
Post a Comment